Eesti peaminister Kristen Michal hoiatas teisipäeval enne Euroopa Liidu Kopenhaageni tippkohtumist, et Venemaa hiljutised õhuruumirikkumised on katse juhtida Euroopa tähelepanu kõrvale Ukraina aitamiselt.
Vene režiimi juht Vladimir Putin tahab, et me räägiksime iseendast, mitte Ukrainast, mitte Ukraina aitamisest ega Venemaa tagasitõrjumisest Ukrainas, ütles peaminister Kristen Michal AFP-le Kopenhaagenis antud intervjuus.
EL-i liidrid arutavad eelseisval tippkohtumisel ühenduse kaitsevõime tugevdamist ja Kiievile antavat toetust. Kohtumine peetakse kõrgendatud julgeolekumeetmete all pärast seda, kui riigis leidsid aset salapärased droonilennud.
Need intsidendid toimusid pärast mitmeid Moskva-poolseid kõrgetasemelisi õhuruumirikkumisi Venemaa naaberriikides Eestis ja Poolas, mis olid Euroopas juba pingeid tekitanud.
Michal ütles, et loodab Kopenhaageni kohtumiselt tugevat sõnumit ühtsusest ja otsusekindlusest toetada Ukrainat ning mitte lasta end häirida põhiteemast, milleks on probleem Venemaaga.
Ta kutsus oma EL-i kolleege üles toetama Brüsseli uut ettepanekut kasutada külmutatud Vene varasid, et rahastada 140 miljardi euro suurust laenu Ukrainale.
“Venelased on agressorid, nad tapavad süütuid inimesi, tsiviilelanikke. Nad tekitavad kahju, seega nemad peaksid olema need, kes maksavad,” ütles ta.
Michali sõnul on Putini agressioon olnud valearvestus, kuna see on sundinud Euroopat ähvardava ohu valguses relvastumist tõsiselt võtma.
“Euroopa on palju tugevam kui kuus kuud või aasta tagasi. Euroopa oli rahuprojekt, kuid ilma relvadeta. Nüüd on Euroopa rahuprojekt, kuid relvadega,” ütles Michal.
Peaminister kutsus EL-i üles kiiremini tegutsema oma relvastumispüüdlustes, arutades samal ajal oluliste kaitsevõimete, näiteks droonitõrje, tugevdamist.
“Me peaksime liikuma kiiremini, sest ausalt öeldes võtab uute võimete loomine aega,” ütles ta.
“Isegi kui kõike kiirendada, võtab uute kaitsetööstuste käivitumine ilmselt aasta, võib-olla rohkemgi.”
Üks peamisi Brüsseli edendatavaid prioriteete on niinimetatud droonimüür – kaitsemehhanism Vene droonide avastamiseks ja lõpuks allatulistamiseks.
Michal ütles, et odavad droonid kujutavad endast suurt probleemi ja Eesti suurendab 2026. aasta lõpuks oma võimekust neile vastu seista.
“Euroopas, ma ütleksin, oleks suurepärane loota samale ajakavale, kuid arvan, et see võtab ilmselt veidi rohkem aega,” ütles ta.
Sellest hoolimata rõhutas Michal, et Euroopa on tugev ning NATO on Eestis ja Poolas tõestanud, et suudab Venemaa ohtudega toime tulla.
“Meil on teatud võimed, mida peame arendama, kuid ma ütleksin, et Euroopa ja NATO liikmed on enam kui võimelised end kaitsma,” ütles ta.
Hoolimata hirmudest, et USA osalus Euroopa kaitses president Donald Trumpi ajal väheneb, ütles Michal, et Washington on pärast Moskva sissetunge saatnud tugeva toetussignaali.
“See on täiesti selge sõnum Venemaale, kõigile. Meie jaoks on nad head partnerid julgeoleku tagamisel Venemaa vastu,” ütles ta.