“Pealtnägijas” kajastatud hambaarsti juhtum, kus inimestele lubati ilusat naeratust ning seejärel kaoti koos teenitud rahaga, on vaid jäämäe tipp. Samasugused kannatajad on sajad ning tulevikus potentsiaalselt ka tuhanded patsiendid, kes võivad saada tervishoiuteenuseid ebaprofessionaalsete teenusepakkujate käest Eestis või välismaal, kirjutab dr Liis-Eleen Jõgi.
Mõni aeg tagasi pöördus minu poole kolleeg, kes oli mures ühe patsiendi pärast ning kelle peale mõtlen taolisi juhtumeid nähes siiani.
Vastuvõtule tuli inimene, kes oli välismaal “ilusa naeratuse” otsingul. 32 hambast oli tal kolmveerandi all ulatuslik põletik. Põletiku aste ja ulatus olid sedavõrd tõsised, et väljakannatamatut valu ei olnud võimalik leevendada ka valuvaigistitega. Mul on siiani raske mõelda, milliste kannatuste käes see inimene oli ning kuidas tema juhtum lõpuks lahenes.
Kolleegidelt kuulen sageli, kuidas patsiendid satuvad tihti hätta just kättesaadavamat hambaravi, proteesimist või hammaste reastamist otsides. Mõned Eesti reisifirmad on selle ümber loonud lausa eraldi teenused, mis põhinevad ahvatlevatel reklaamidel ja soodsatel lubadustel. Sageli jäetakse aga mainimata, et sama “teenusepaketi” juurde kuulub ka vastutuse ja abi puudumine juhul, kui midagi peaks valesti minema.
Kahjuks leidis sarnane petuskeem hiljuti aset ka Eestis, seni oli see pigem piiriülene probleem. Tegemist on siiski erandiga, sest Eesti hambaarstide professionaalne tase ja eetika on üldiselt väga kõrged.
Eestis suudetakse endiselt hoida patsiendi heaolu esikohal, mis ei ole paljudes teistes riikides sugugi iseenesestmõistetav. Näiteks Ameerika Ühendriikides lubati veel hiljaaegugi müüa kapesid kaubanduskeskuste müügiautomaatides ja seda ilma igasuguse arstliku järelevalve või ravitulemuste garantiita. Suurte korporatsioonide surve müügikäibe ja turuosa suurendamiseks on alles nüüd saamas rohkem tähelepanu.
Meditsiinilisi teenuseid peab osutama eriväljaõppe saanud pädev spetsialist, mitte tehisaru või ilma pädevuseta kõrvaline isik, neid protsesse ei tohi juhtida ärihuvid, vaid Hippocratese vanne.
“Igal aastal jõuab turule suur hulk uusi teenuseid, mis ei pruugi veel olla piisavalt uuritud ega reguleeritud.”
Müügiautomaatide kaudu pakutav keeruline meditsiiniline teenus on ehtne näide sellest, et tervishoiuteenustega seotud riskid edaspidi aina kasvavad. Maailm muutub üha avatumaks ja inimesed otsivad meelsasti uusi võimalusi. Samal ajal areneb meditsiinitehnoloogia väga kiiresti ning igal aastal jõuab turule suur hulk uusi teenuseid, mis ei pruugi veel olla piisavalt uuritud ega reguleeritud. Seadusega aga ei ole võimalik ette näha ega reguleerida kõiki tulevikus tekkivaid tervishoiuteenuseid ning kaperavi on üks sellistest näidetest.
Praegu tuleb lähtuda põhimõttest, et seaduses ei ole loetletud isikuid, kellel on kaperavi tegemine keelatud, vaid üksnes need isikud, kellel on lubatud osutada ortodontilist ravi. Kuna kaperavi on ortodontilise ravi üks alaliik, on selle osutamise õigus ortodontidel.
Selline regulatiivne lähenemine on iseloomulik kõigile arstlikele erialadele. Paljusid uusi meditsiinilisi uuringuid, seadmeid ja raviprotseduure on alguses saatnud õiguslikud vaidlused ning aja jooksul on iga teenuse puhul kujunenud välja selgem ja ühtlasem regulatsioon.
Just seetõttu on “dr Kalle” juhtumi avalikuks tulek Eesti patsientide heaolu seisukohast äärmiselt oluline. Tuleb meeles pidada, et ükskõik kui lihtsaks või ohutuks tervishoiuteenust reklaamides ka ei kujutataks, on tegemist suure kahju potentsiaaliga valdkonnaga. Loodan siiralt, et Eestis ei kasva patsientide kannatused kunagi sadadest tuhandeteni.