Ehkki tehisintellekt suurendab märgatavalt teadlaste produktiivsust ja tsiteeritavust, muudab see teadust tervikuna ühekülgsemaks ja vähendab selle sidusust, kirjutavad teadlased värskes analüüsis.
Uuringu tarbeks kammisid Hiina ja USA teadlased eesotsas James Evansiga Chicago Ülikoolist läbi enam kui 41 miljonit aastatel 1980–2025 avaldatud teadusartiklit. Need kätkesid muu hulgas bioloogiat, meditsiini, keemiat, füüsikat, materjaliteadusi ja geoloogiat. Tehisintellekti (TI) kasutuse tuvastamiseks õpetas uurimisrühm välja eraldi keelemudeli, mis analüüsis teadustööde pealkirju ja kokkuvõtteid, vahendab Science.
Mudel tuvastas andmestikust üle 300 000 teadustööd, mille kirjutamisel olid autorid kasutanud TI-tööriistu, nagu masinõpet ja generatiivseid keelemudeleid. Tulemuste usaldusväärsuse tagamiseks vaatasid eksperdid neist osa oma pilguga üle ja kinnitasid, et mudeli täpsus on võrreldav inimhindaja omaga.
Individuaalne edu on mõõdetav
Analüüs kattis kolme suurt tehisintellekti ajastut: masinõpet (1980–2014), sügavõpet (2016–2022) ja generatiivset tehisintellekti (alates 2023. aastast). Selgus, et neid tehnoloogiaid kasutavatel teadlastel on teiste ees avaldamise mõttes selge eelis.
Kõigi perioodide jooksul viidati osaliselt TI-ile tuginenud artiklitele aastas ligi kaks korda rohkem kui nendele, mis neid tehnoloogiaid ei kasutanud. Lisaks avaldasid TI kasutajad karjääri jooksul keskmiselt kolm korda rohkem artikleid ja kogusid summaarselt oma kirjutistega ligi viis korda rohkem viiteid kui nende kolleegid, kes TI-tehnoloogiate kasutamisest hoidusid.
Kahe miljoni teadlase karjääritrajektoore lähemalt uurides leidis uurimisrühm, et TI-i kasutavad noorteadlased lahkusid akadeemilisest maailmast harvem. Samuti tõusid nad teaduses tunnustatud juhipositsioonile keskmiselt ligi poolteist aastat varem kui teised.
Cornelli ülikooli sotsiaalteadlase Yian Yini sõnul teeb tehisintellekti tööriistade mitmekesisus ja nende erinevad kasutusviisid nende mustrite mõõtmise keeruliseks. Tulemused olid siiski erinevate TI arenguetappide lõikes järjepidevad.
Teaduse mitmekesisus kannatab
Ehkki järeldused võivad esmapilgul näida optimistlikud, selgus uuringust, et laiemas plaanis maksab teadus TI kasutamise eest karmi lõivu. Nimelt katsid TI-i kasutusele viitavaid märke sisaldanud teadustööd võrreldes tavauuringutega 4,6 protsenti vähem teadusvaldkondi. Samuti kippus kannatama teadusartiklite omavaheline seotus.
Tavapäraselt toetuvad uued ideed loogiliselt eelnevatele, moodustades tiheda võrgustiku. Tehisaru kaasanud loodusteaduslikes artiklites oli sellist vastastikust seotust 22 protsenti vähem. Selle asemel viidati massiliselt üksikutele tipptekstidele. Tulemuseks oli suur ebavõrdsus: vähem kui veerand artiklitest napsas endale 80 protsenti kogu tähelepanust ja viidetest.
Chicago ülikooli teadlase ja uuringu kaasautori James Evansi sõnul on teadlased nagu karjaloomad. Levinud probleemid ärgitavad neid looma massiivseid andmekogumeid. See muudab TI kasutamise lihtsaks ja meelitab samade teemade juurde veelgi rohkem uurijaid. Tsinghua ülikooli teadlane Fengli Xu lisas, et kui kõik püüavad vaid tippsaavutusi edasi arendada, jäävad paljud teised valdkonnad avastustevaeseks.
Vajadus strateegia muutmise järele
Yale’i ülikooli antropoloogi Lisa Messeri sõnul tuleks teadlastel TI-i tööriistade kasutusvajaduse üle tõsiselt järele mõelda. See, mis toob au ja kuulsuse üksikule teadlasele, võib mõjuda hävitavalt teadusele kui kollektiivsele ettevõtmisele. Tema sõnul peaks uuringu tulemused olema teadusringkonnale häirekellaks.
Olukorra parandamiseks pakkus Yonsei ülikooli teadlane Zhicheng Lin välja lahenduse luua paremad andmekogumid valdkondades, kus on TI-i seni vähe kasutatud. Seega pole lahendus tema hinnangul mitte andmemahukatest lähenemistest loobumine, vaid parandada tuleks andmete kättesaadavust ka teistes valdkondades.
James Evans rõhutas, et teadusmaailm peab analüüsima, kuidas mõjutavad uued tööriistad selle tunnustussüsteeme ehk seda, mis teadlasi üleüldse uurimistööle ärgitab. Ta lootis, et tulevikus loob TI-ga tõhustatud töö uusi teadusvaldkondi, mitte ei piirdu vanadest küsimustest viimsegi tilga väljapigistamisega.
Teadlased kirjutavad tulemustest ajakirjas Nature.