Eesti elanike toetus Euroopa Liitu kuulumisele on viimase kahe aasta madalaim. Samas on toetus mitme riikliku institutsiooni vastu tõusuteel, selgub riigikantselei tellitud Kantar Emori uuringust.
Eelmise aasta 15.-22. detsembril Kantar Emori poolt läbiviidud avaliku arvamuse uuringu tulemused näitavad, et tõusnud on küsitletute usaldus nii presidendi, valitsuse kui ka riigikogu vastu.
Kui septembris läbiviidud küsitluse andmetel oli küsitletute usaldus valitsuse vastu 30 protsenti, siis vastavaldatud küsitluse andmeil on usaldus tõusnud 37 protsendini.
Sama usaldusnumber riigikogu kohta on tõusnud 29 protsendilt 36 protsendini.
Küsitletute usaldus presidendi vastu on tõusnud 65 protsendilt 70-ni. Selle tõusu taga on muust rahvusest Eesti elanikud.
Muust rahvusest Eesti elanike usaldus presidendi vastu oli septembris 44, kuid see number tõusis detsembri lõpupoolel 58 protsendini.
Küsitletute toetus Euroopa Liitu kuulumisele on viimaste aastate madalaim – seda toetab 73 protsenti küsitletutest. Viimasel kahel aastal on protsent püsinud 73 ja 80 protsendi vahel
Kui aastatel 2015–2021 toetas 77–82 protsenti vastajatest EL-i kuulumist, siis aastatel 2022–2023 toimus toetusprotsendi oluline tõus kuni 86 protsendini.
Samas on rahva toetus NATO-sse kuulumisele jätkuvalt kõrge. Viimase küsitluse andmetel on see 77 protsenti. Sama protsent on kahe aasta jooksul püsinud 76-79 protsendi vahel.
Võrreldes septembriga on kaitseväe, politsei ja kohalike omavalitsuste usaldusväärsus püsinud vastajate jaoks võrdlemisi stabiilsena, vastavalt 76, 83 ja 59 protsenti. Samad numbrid olid septembrikuus läbiviidud küsitluses 73, 81 ja 55 protsenti.
Uuringu tellis riigikantselei ning viis läbi Kantar Emor. Uuring toimus 15.–22. detsembrini ning selles osales 1418 Eesti elanikku vanuses 15 ja vanemad.