Järelmaksu võib esmapilgul pidada väikseks kohustuseks, kuid pank vaatab seda sarnaselt tarbimislaenu, liisingu või krediitkaardiga. SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang selgitab, et paljude järelmaksude olemasolu viidata vähesele finantsteadlikkusele ja säästmisharjumuse puudumisele, mis suurendab kliendi riskitaset ja võib raskendada näiteks kodulaenu saamist.
Kui kliendi netosissetulek on 1500 eurot kuus ning tal on mitmeid järelmaksudega seotud kohustusi – näiteks auto järelmaks 250 eurot, kodutehnika järelmaks 120 eurot ja telefoni järelmaks 40 eurot kuus – moodustavad igakuised kohustused kokku 410 eurot. Sellise koormuse juures ulatub kliendi laenuvõimekus kodulaenu võtmiseks vaid ligikaudu 55 000 euroni 30-aastase perioodi puhul, mis jääb oluliselt alla Eesti keskmise kodulaenu summa. Möödunud aastal oli SEB keskmine kodulaen ligi 140 000 eurot.
Kui samal kliendil puuduksid eelpool mainitud järelmaksud, oleks tema laenuvõimekus oluliselt suurem. Netosissetuleku 1500 eurot kuus juures võiks klient sellisel juhul saada kodulaenu ligikaudu 120 000 euro ulatuses 30-aastaseks perioodiks. See tähendab, et pelgalt järelmaksude olemasolu võib vähendada kodulaenu suurust enam kui poole võrra, mistõttu on kohustuste mõju laenuvõimekusele märkimisväärne.
„Uue kodulaenu- ja ka teiste finantseerimistoodete taotlemise puhul on määrav just see, kui suured on juba võetud laenukohustused. Järelmaksud ei takista kodulaenu saamist juhul kui kõikide kohustuste kogumaksed ei ületa kuus kokku 40-50% laenuvõtja netosissetulekust,“ nendib Hallang.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (4)