Eesti kavatseb panustada Euroopa riikide ühisõppusesse Gröönimaal, teatas peaminister Kristen Michal. Õppus Arctic Endurance korraldatakse olukorras, kus USA on ähvardanud võtta Taani koosseisu kuuluv poolautonoomne saar enda võimu alla.
“Eesti kaitseminister ja kaitseväe juhataja on kontaktis oma Taani kolleegidega ja Eesti kaitsevägi osaleb seal toimuva õppuse Arctic Endurance planeerimisel,” ütles Michal neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.
“Kui see eeldab ka meie osalust sellel õppusel, kui saame kuidagi juurde panustada, [siis] selleks me kindlasti oleme valmis. Me oleme Taaniga selles igati solidaarsed nagu me oleme ka avalikult öelnud. See on väärtusküsimus ja eeldame, et NATO julgeolekumured, Arktika julgeolekumured lahendatakse NATO sees,” lisas peaminister.
Michal rõhutas korduvalt, et Eesti hinnangul on Gröönimaa kuuluvus on väärtusküsimus ning Gröönimaa tulevik on Gröönimaa inimeste ja Taani Kunigriigi otsustada.
“Me oleme Euroopa liitlastega kõik välje öelnud, mis on väärtusküsimused. Euroopa vaade on see, et Gröönimaa tulevik on Gröönimaa inimeste otsustada ja Taani Kunigriigi otsustada, mitte kellegi teise. Ja NATO liitlased lahendavad oma eriarvamused diplomaatilise tegevuse käigus ja omavahelise suhtluse käigus,” ütles peaminister.
Samas lisas Michal, et kui Eesti saab Taanilt palve osaleda õppuses ka väekontingendiga, siis seda kindlasti ka tehakse.
“Ja kui on Taanil teisi palveid, siis ma olen korduvalt vestelnud Taani peaministri Mette Frederikseniga, oleme vestelnud Euroopa kolleegidega – me kindlasti oleme valmis panustama oma võimete kohaselt Arktika julgeoleku tagamisel, kui see eeldab ükskõik millist tegevust ka muuhulgas Taanis või Gröönimaal. Aga see kõik on praegu hüpoteetiline, sest Taani praegu sellist täiendavat palvet ei ole esitanud – et oleks klaar,” rääkis Michal.
Eesti valitsusjuht tõdes, et kui Ameerika Kui Ühendriikidel on Arktikas, kus Venemaa ja Hiina aktiivsus on märgatav, julgeolekumuresid, saab need kindlasti lahendada NATO kaitseplaneerimise raames.
“Minu ettekujutus siiski on, et NATO seisab koos, ühiselt ja lahendab neid julgeolekumuresid, mis NATO liikmetel on. Täna nii see on ja loodan, et see nii ka jääb,” lõpetas Michal.
Michal ütles juba teisipäeval Vikerraadio saates “Stuudios on peaminister”, et Eesti on valmis kaaluma ka oma kaitseväelaste saatmist Gröönimaale.
Oma sõjaväelaste lähetamisest Gröönimaale on lisaks Taanile teatanud juba ka Rootsi, Norra, Prantsusmaa ja Saksamaa.
Pevkur: tõenäoliselt saadab Eesti 5-10 kaitseväelast
Kaitseminister Hanno Pevkur ütles ERR-ile, et on Taani kolleegidega olnud kontaktis viimastel päevadel. “Eesti kaitseväe juhataja sai Taani kaitseväe juhatajalt palve osaleda reedesel planeerimiskoosolekul. Koosoleku tulemusena saab vaadata, kas ja mida Taani vajab. Oleme Taaniga solidaarsed ja toetame neid nii palju kui võimalik, kuid täpsed vajadused selguvad reedel,” ütles Pevkur.
Pevkur ütles, et Eesti annab Taanile, mida neil on vaja.
“Põhjala riikidega koos toetame Taanit. Neil oli varasemalt Arktikaga seotud õppus planeeritud ja nüüd on Taani avaldanud soovi kaasata sinna rohkem NATO liitlasi. Peamegi vaatama, mis on vajadus ja õppuse fookus ning milline saaks olla Eesti roll. Hetke teadmise pinnalt ei ole see suurte kontingentide saatmine, vaid pigem räägime ühe-kahe käe sõrmede jagu inimeste saatmisest, kui vaja,” rääkis Pevkur.
Pevkur lisas, et Taani vajadus suurendada kohalolekut Gröönimaal, võib kaasa tuua Lätis asuva Taani kontingendi äraviimise, kuid väga tõenäoliseks ta seda ei pea. “Usun, et need tegevused on omavahel lahutatud. Gröönimaa õppus on teise fookusega ja ei ole suunatud neile liitlastegevustele, mis toimuvad siin Baltikumis kõikide liitlaste osavõttel,” lausus Pevkur.