Kunstniku võrdluse kohaselt on maalimine talle sama mis lindudele laulmine: tegevus väljaspool sõnalist väljendust, kummaline sisemonoloog. Maal võib olla tiivalöök, sähvatus, liikumise jõud ja ilu. See on kudrutamine, hüüdmine, siristamine ja lõõritamine; midagi tundmatut, hüppelist ja piirideta. Maal hingeldab, õõtsub ja ohkab, aga sisaldab ka vaikust.
Nii maalides kui kogu kunstiprotsessis otsib ta samasugust ürgsust, õhulisust ja metsikut vaistlikkust nagu looduses.