Eesti on kaitsekulude tõstmise raames järsult suurendanud relvastuse ja laskemoona ostmist, soetades eelmisel aastal peaaegu ühe protsendi sisemajanduse koguprodukti (SKP) ulatuses laskemoona, ütles peaminister Kristen Michal.
“Kõige suurem või põhiline oli moonahange ligi 350 miljoniga. Lihtsustatult öeldes sisuliselt üks protsent meie SKP-st on läinud moonahankesse,” ütles Michal neljapäeval valitsuse istungi järgsel pressikonverentsil.
Tema sõnul andis kaitseminister neljapäeval valitsusele ülevaate riigi kaitseinvesteeringutest.
“Riigi hankekava on 2025. aastal täielikult täidetud ehk see, mida oli vaja, suudeti hankida,” rõhutas peaminister.
Ta tõi välja, et eelmisel aastal sai Eesti oma relvastusse juurde liikursuurtükke K9 ning mobiilseid mitmikraketiheitjaid HIMARS. “See tähendab seda, et Eesti kaitsevõime kasvab kiiresti,” tõdes peaminister.
Alanud aastal on Eesti kaitseinvesteeringud umbes 2,4 miljardit eurot ehk 5,4 protsenti SKP-st, ütles Michal. “See tähendab seda, et ka erinevate hangete arv kasvab ja see tähendab seda, et meil tuleb selleks aastal veel väga palju võimeid juurde,” lisas ta.
Statistikaameti andmetel oli Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aastal jooksevhindades 40 miljardit eurot.