Uus-Meremaa teadlased on teinud murrangulise avastuse: hüpertooniat ehk kõrget vererõhku ei pruugi põhjustada ainult stress või valed harjumused, vaid hoopis kindel ajupiirkond ehk lateraalne parafatsiaalne piirkond. See ajuosa, mis osaleb hingamise, köhimise ja isegi naermise kontrollimisel, võib aktiveerida närve, mis ahendavad veresooni ja tõstavad vererõhku.
Katsetes rottidega selgus, et selle piirkonna aktiivsus tõstab vererõhku, samas kui selle mahasurumine alandab seda. Uurimist juhtinud Aucklandi Ülikooli füsioloog Julian Paton kommenteeris seda ajakirjanikele lühidalt: „Jah, süüdi võib olla aju!“
Teadlased loodavad, et avastus viib uute ravivõimalusteni, mis keskenduvad aju närvide rahustamisele. Siiski tuleb tulemusi veel inimestel kinnitada.
Uus-Meremaa teadlaste teadusartikliga võib tutvuda SIIN.
Kõrge vererõhk ehk hüpertoonia kujuneb sageli märkamatult, kuid koormab südant ja veresooni iga päev. Kui vererõhk püsib pikalt kõrgena, suureneb märgatavalt risk infarkti, insuldi, südamepuudulikkuse ja dementsuse tekkeks. Ravita hüpertoonia kahjustab vaikselt kogu organismi, eriti aju, neere ja silmi.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (10)