Ukraina lipu alalist hoidmist avalikel hoonetel ei pea enam vajalikuks 52 protsenti täisealistest Eesti kodanikest, selgub MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut algatusel uuringufirma Norstat Eesti tehtud küsitlusest.
Küsimusele: “Pärast Venemaa-Ukraina sõja algust heisati Eestis paljudele avalikele hoonetele Ukraina lipud. Kas Teie arvates peaks Ukraina lipud hoonetele jääma?” vastas 52 protsenti “Ei pea jääma” või “Pigem ei pea jääma”, 40 protsenti vastajatest, et “Pigem peavad jääma” või “Peavad jääma” ning üheksa protsenti vastas “Ei oska öelda”.
Erakondliku eelistuse järgi ei peaks Ukraina lipud avalikele hoonetele jääma 90 protsendi EKRE, 85 protsendi Keskerakonna, 49 protsendi Isamaa, 23 protsendi Parempoolsete, 19 protsendi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja 17 protsendi Reformierakonna toetajate arvates. Lippude hoonetele jäämist toetab 77 protsenti Reformierakonna, 77 protsenti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, 73 protsenti Parempoolsete, 43 protsenti Isamaa, 10 protsenti Keskerakonna, 5,9 protsenti EKRE toetajatest.
Ukraina lipu hoidmine avalikel hoonetel tõusis tähelepanu alla, kui Viljandi uus linnavalitsus, mille moodustasid Isamaa ja EKRE, otsustas aasta alguses Ukraina lipu linnavalitsuse hoonelt eemaldada ning hiljem heiskas selle uuesti raehoone ees olevasse lipumasti.
Norstati küsitlus viidi läbi 12.–13. jaanuarini veebikeskkonnas 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales kokku 1000 vastajat.
Michal: tegemist on väärtuste suunamise operatsiooniga
Uuringut kritiseeris valitsuse istungi järgsel pressikonverentsil peaminister Kristen Michal, kes ütles, et tegemist võib olla avaliku arvamuse mõjutamise ja väärtuste suunamise operatsiooniga, seostades MTÜ Ühiskonnauuringute Instituuti, kes Norstatilt küsitlusi tellib, otsesõnu Isamaa erakonnaga.
“Ma ütleksin, et on väga murettekitav, kui Isamaa küsitlusbüroo, sest paremat nime ma sellele seltskonnale, kes neid uudiseid toodab, ei oska panna, soovib muuta väärtuspõhist poliitikat millekski muuks. Seda tasub alati meeles pidada,” ütles Michal. “Sellistele – mina nimetaksin seda isegi avaliku arvamuse mõjutusoperatsiooniks, väärtuste suunamise operatsiooniks ja toimetamiseks – tuleb igal juhul vastu astuda,” lisas ta.
Michal rõhutas, et Ukraina lipp on midagi enamat kui ühe riigi lipp meie avalikus ruumis: “See on vastupanuvõitluse, enda tugevuse säilitamise, tugevamale vastasele, agressorile vastu astumise sümbol kogu maailmas ja kogu Euroopas ja sellisena tuleb seda ka käsitleda.”
Peaminister märkis, et see ei takista Eesti lipu üle uhke olemist.
“Sinimustvalge saab lehvida kõrgelt, oma riigi üle saab alati uhke olla. Aga Ukraina toetamine – sellest ei saa väsida, see on põhimõtteline küsimus,” rääkis ta. “Kui meie väsime – soojas toas, elekter töötab, seo vesi voolab, siis mida peavad tegema need inimesed, kes seda sõda peavad? Mõelge korra sellele ka kõiki neid samu küsitlusi ja neid vastuseid vaadates,” lõpetas ta.