Kolmapäeva õhtul kella 21* paiku märkasid inimesed Eesti ja Läti kohal väga eredat, roheka tooniga valgusnähtust. Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi astronoom-vaatleja Tõnis Eenmäe sõnul on tegu heleda meteooriga, mida ei näe enamik inimesi elu jooksul kordagi.
“See on väga hele meteoor, mida nimetatakse ka boliidiks. See oli ikka nii hele, et lõi puud valgeks,” kommenteeris Eenmäe. Rahvusvahelise Meteooriorganisatsiooni (IMO) kodulehel on praeguseks meteoori silmamisest teada andnud neli inimest: Harjumaal, Tartumaal ja Põhja-Lätis Limbaži lähistel.
Vaatlejate kirjelduse põhjal oli valgusjälge näha 3,5–7 sekundit. Ereduse osas läksid arvamused rohkem lahku. Kindlasti oli see aga heledam kui ükski täht või planeet ja heledam kui poolkuu. Paremal juhul võis see olla võrreldav täiskuuga.
14. jaanuari õhtul andis boliidi märkamisest teada neli inimest. Autor/allikas: IMO kuvatõmmis
Tõravere observatooriumis lõi Eenmäe sõnul seekord välja aga Murphy seadus. “Meil on Tõraveres observatooriumi katusel kogu taevast kattev kaamera, mis teeb pilte iga kahe minuti tagant. See kukkus täpselt siis, kui kaameral oli umbes 20-sekundiline paus,” muigas ta.
Eenmäe on ise vaadelnud ja loendanud meteoorivoolude ajal näiteks persiide ning IMO veebikeskkonda mõõtmistulemusi saatnud. “Nii heledat meteoori, nagu see oli, pole ma küll näinud, kuigi olen taevast palju vaadanud,” meenutas astronoom.
Ehkki boliidi täpset haruldust ta määrata ei oska, pole selle silmamises kindlasti midagi igapäevast. “Ööpäevas nähakse selliseid maakera peal tõenäoliselt rohkem kui üks, aga enamik inimesi ei näe sellist asja kunagi, sest nad ei vaata öösel taevasse,” osutas ta.
Taevasse tasub lugejatel selge ilmaga Eenmäe sõnul vaadata aga ka siis, kui boliidi parasjagu loota pole. “Sellega haakuvalt on augustis, 12. kuupäeva paiku, perseiidide meteoorivoolu aeg. Siis tasuks küll langevaid tähti vaadata,” soovitas ta.
* – Artikli algses versioonis oli kirjas kell 19 koordineeritud maailmaaja (UTC) järgi.