Eesti vajab 10 aastaga juurde 1000 megavati võimsuse jagu uusi juhitavaid elektrijaamu, mis eeldavad riigipoolseid abimeetmeid. Kas turule tuleb eelkõige hulk väikseid gaasijaamu või mõned suured, selgub tänavu tehtavast analüüsist.
Eleringi varustuskindluse aruande järgi tuleb 2035. aastaks Eesti elektrisüsteemi lisada täiendavalt 800 kuni 1000 megavati ulatuses juhitavaid elektrijaamu, sest vanad Narva jaamad lõpetavad töö. Enefiti juht Juhan Aguraiuja ütles, et arendajad on valmis neid võimsusi rajama, kuid seda vaid riigi toega.
“Täna on olemas nii tehnoloogiaid, projekte ja arendusi, mida saaks teha. Peamine, millest on puudu, on tulukindlus. Uute selliste jaamade rajamise aeg võib-olla kolme aasta kanti. Ja need riigi abilubade saamised võtavad kõik aega. Aga seal ei pea liiga palju jällegi ka kiirustama sellega, et mis otsuseid ja millal me teeme,” ütles Aguraiuja.
Sagedusreservide hankega rajatakse lähiaastatel Narva 100 megavatine gaasijaam ja veel viis väiksemat elektritootjat. Kuid, mis peaks valmima 2035 aastaks, täna selge veel pole. Eelistus on väikestel kiiresti juhitavatel gaasijaamadel.
“Tõenäoliselt võrgu tervise mõttes on parem, kui meil on jaotatus üle riigi ja samamoodi varustuskindluse ja julgeoleku seisukohast on see parem, kui meil ei ole liiga kontsentreerunud kokku tootmisjärjekindlus,” rääkis Aguraiuja.
Kliimaministeeriumi energiaturgude valdkonnajuht Karin Maria Lehtmets ütles samuti, et hajutatus on oluline. “20 väikest gaasijaama on kindlasti parem variant,” ütles ta.
Ka Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk rõhutas hajutatuse vajalikkust.
Sinna sobiv juhitava elektrijaama tüüp lisaks akusalvestitele, pumphüdrole, võiks olla gaasielektrijaamad. Aga see on lihtsalt paberi nurga peal arvutatud. Neid tingimusi me täna tegelikult ei ole veel kokku leppinud. Meie ideaalne eesmärk oleks, et need jaamad ei oleks kontsentreeritud kuhugi ühte kohta kokku,” rääkis Kilk.
Milliseid võimsusi ja milliste meetmete abil turule tuuakse, selgitab välja tänavu tehtav uuring.
“Selle disainiga me see aasta töötame koos Eleringiga, järgmine aasta turukonsultatsioonid koos ajakavaga loomulikult. Ja ma arvan, et see kas ta on üks hange või mitu hanget, selgub. Aga need hanked võiksid kindlasti enne 2030. aastat juba välja minna, et 2035. aastaks oleksid uued jaamad valmis,” ütles Karin Maria Lehtmets.
Uute elektrijaamade tõttu lisandub tarbijate elektirarvetele veel üks rida, ütles Kilk.