Üks endine president on välissuhtlusest rääkides öelnud, et algul sind kutsutakse igale poole ja kui sa selle esimese ringi peal ei suuda ennast tõestada, siis teist korda paljudesse kohtadesse enam ei kutsuta.
Nagu ma ütlesin, siis palju uksi avaneb sulle ainult sellepärast, et sa oled vabariigi president. See ring nendest 200-st inimesest, kes maailmas riike juhivad, on eriline kooslus. Meie häda on see, et me oleme maailma mastaabis üsna väike ja üsna ebaoluline riik. Me võib-olla võistleme oma kaalukategooriast natuke kõrgemal, oleme natuke paremini silma jäänud, aga siiski liiga väike.
Meie kogemused viiest aastast presidendi kantseleis töötades näitasid tõesti, et esimese kohtumise saad sa ametikoha järgi, aga siis pead olema ise huvitav. Sul peab olema midagi anda, siis avanevad sulle järgmised uksed. Need kohtumised võivad aidata sul avada järgmisi uksi. Nii näiteks kutsus Angela Merkel president Kaljulaidi Berliini väga suletud ringi õhtusöögile, kuna ta tahtis, kuidas seda digiasja ikkagi ajada. Need asjad tekivad siis, kui sul on võimekus tegelikult silma jääda, olla huvitav, võtta sõna, seista millegi eest.
Kümme aastat tagasi käidi presidendivalimistel väga varakult välja terve hulk kandidaate, kes käisid mööda Eestit ja tutvustasid ennast rahvale, nagu hiljem selgus, polnud sellest küll mitte mingit kasu, aga tore oli ikka, sest Eestimaa inimestel tekkis korraks tunne, et nad saavad selles presidendivalimiste rallis kaasa lüüa. Tol korral olid sina kommunikatsiooniinimesena abistamas Allar Jõksi.