«Võru linnas on sünnitoetus senisel kujul – 365 eurot – püsinud muutumatuna viis aastat, samal ajal kui elukallidus on märkimisväärselt kasvanud,» ütles abilinnapea Kersti Kõosaar. «Seetõttu otsustati koalitsioonis, et sünnitoetust on vajalik tõsta.»
Võru abilinnapea Kersti Kõosaar. Foto: Arved Breidaks
Selle viie aasta jooksul oli Võru linn langenud sünnitoetuse suuruse poolest Lõuna-Eesti 11 omavalitsuse võrdluses viimasele kohale. Keskmine sünnitoetuse suurus Võru, Valga ja Põlva maakonnas oli aastalõpu seisuga 522 eurot, kasvades Võru otsuse järel 580 eurole. Seni maksis sellist toetust piirkonnas kõige heldemalt Kanepi vald – 1000 eurot lapse kohta. Eilse otsusega tõusis Kanepi kõrvale liidrikohta jagama ka Võru linn.
«Sünnitoetuse suurendamine on konkreetne meede laiemas peresõbralike sammude paketis,» lisas Kõosaar. «Linn soovib sellega pakkuda peredele senisest suuremat tuge ning anda selge sõnumi, et laste ja perede heaolu on Võrule oluline.»
Elukalliduse kasv teeb muret
Lastega peredes on toetusega saadavad eurod väga oodatud, sõltumata sellest, millises omavalitsuses elatakse. Mured ju vallapiire ei tunne, ütles MTÜ Kagu-Eesti Lasterikkad esimees Bibi Perlov. «Suurpered on tublid ja kokkuhoidvad, kuid tuleb tõdeda, et praegu on kõige murettekitavam teema toidukorvi maksumus, mida pered ikka omakeskis arutavad,» selgitas ta.
MTÜ Kagu-Eesti Lasterikkad esimehe Bibi Perlovi sõnul on elukalliduse kasvuga seotud toimetulek tõusnud suurte perede üheks peamiseks jututeemaks. Foto: Maarius Suviste
Viimase viie aasta jooksul on perede toimetulekut mõjutanud Perlovi sõnul kõige enam maksutõusud, hindade kasv, aga ka töökohtade hulga vähenemine.
«Vanemad hoiavad rohkem kokku ja teevad seda pigem ikka enda arvelt,» märkis ta. «Reeglina on lastel soe kodu, kõht on täis ja nad lähevad rõõmuga kooli ning tegelevad mõne huvitegevusega. Aga eks erand kinnitab alati ka seda reeglit.»