Riigikogus on esimese lugemise läbinud seadusemuudatus, mis toob presidendikandidaadid riigikogus varem avalikkuse ette ja annab neile võimaluse esineda ka ettekandega. Põhimõttelisemad muudatused presidendi valimise korras jäävad siiski järgmistele riigikogu koosseisudele.
Riigikogus esimese lugemise läbinud plaan presidendivalimiste korda muuta endas mingeid põhimõttelisi muutusi ei kätke. Nii näiteks jääb endiselt lahendamata olukord, mis tekkis 2016. aastal, kus presidendivalimisel tekkis patiseis nii riigikogus kui ka hiljem valimiskogus. Mäletatavasti valiti Kersti Kaljulaid presidendiks alles riigikogus teisel ringil.
“Nii suure muutuseni seekord ei jõutud, seda ei ole isegi üritatud teisel viisil lahendada. Leitakse, et selline kord on mõistlik jätta hetkel kehtima,” rääkis põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg.
Eelnõu, milles erakonnad on Kivibergi sõnul kokkuleppele jõudnud, tegeleb pigem tagasihoidlikumate muudatustega. Eesmärk on anda avalikkusele natuke rohkem aega ning paremad võimalused presidendikandidaatidega tutvuda.
Kui seni on esimesel korral riigikogus presidenti valides pidanud kandidaadi registreerima hiljemalt teisel päeval enne hääletust, siis edaspidi peaks presidendikandidaat olema registreeritud üheksa päeva enne hääletust.
Valimiskogus presidenti valides peab kandidaat olema registreeritud aga viiendaks päevaks enne esimest hääletusvooru. Niiviisi soovitakse vältida olukorda, kus presidendikandidaat seatakse üles alles vahetult enne hääletust ning valijatel ja avalikkusel ei ole piisavalt aega temaga tutvuda.
See muudatus puudutab ainult olukorda, kus riigikogu valib presidenti korraliselt ehk esimest korda või kui presidenti valitakse valimiskogus. Kui valimiskogu ei ole presidendi valimisega hakkama saanud ning valimine jõuab ringiga tagasi riigikokku, siis lõppeb presidendikandidaatide esitamine endiselt alles teisel päeval enne esimest hääletusvooru.
Kiviberg ütles, et ka sellisel juhul võiks kandidaatide esitamise tähtaja tuua varasemaks. “Praeguses muudatusettepanekus seda sellisel kujul veel ei ole, aga komisjon saab sellega veel tegeleda,” ütles ta.
Teiseks on seaduseelnõus plaan anda kandidaatidele riigikogus ja valimiskogus õigus esineda kuni kümneminutilise ettekandega. “Varasemalt sellist võimalust ei ole kandidaatidel olnud, aga see on avalikkusele väga hea võimalus näha ja kuulda kandidaatide seisukohti. Teatavasti on riigikogu istungid avalikud, neid saab jälgida ja ajakirjandus saab neid vahendada,” ütles Kiviberg.
Nii sotsiaaldemokraadid kui ka Isamaa tegid ka ettepaneku muuta valimiskogu suurust, et seal oleks senisest rohkem linnade ja valdade esindajaid. Kivibergi sõnul need ettepanekud aga suuremat kandepinda ei leidnud.
Ando Kiviberg ütles, et mõned asjad vajavad komisjonis veel läbi arutamist, kuid seaduseelnõu võiks peagi jõuda siiski riigikogu suures saalis teisele lugemisele.
“Riigikogu esimees tegi eelnõu algatamisel päris põhjaliku eeltöö ja testis seda ka vanematekogus. Nendel muudatustel, mis täna laual on, on laiapindne toetus olemas. Need ei olegi võib-olla ülemäära revolutsioonilised muudatused,” ütles põhiseaduskomisjoni esimees.
Kui seadusemuudatused saavad riigikogus vastu võetud, siis saaks neid põhiseaduskomisjoni esimehe sõnul rakendada juba augustis aset leidvatel presidendivalimistel.