Eelmise aasta juulis Eesti äppi lisandunud isikutuvastusel, mis lubab tõendada isikusamasust nutitelefoniga, napib kasutajaid, kuna digitaalse dokumendi kasutuselevõtt on vabatahtlik ning äpis ei leidu äridele mugavat lahendust isikutuvastuseks.
Riigi infosüsteemi ameti (RIA) personaalriigi osakonna juhi Kai Kallase sõnul on praegu kasutusel universaalne lahendus, mis võimaldab Eesti äpi kaudu isikusamasust tõendada ainult füüsiliste isikute vahel.
“See tähendab, et inimene saab teisele inimesele turvaliselt näidata oma kehtiva ID-kaardi või passi andmeid, kasutades Eesti äpis genereeritavat unikaalset QR-koodi. Teine inimene (näiteks müüja või teenindaja) saab seda QR-koodi skaneerides veenduda isikuandmete autentsuses,” sõnas Kallas
Praeguseks saavad niisiis digitaalset dokumenti väljaspool riigisektorit kontrollida vaid eraisikud. See tähendab, et kui mõni toidupood isegi tahaks riigiäpis leiduvat dokumenti kassas kontrollida, ei kontrolliks õiguslikult seda mitte toidupood juriidilise isikuna, vaid kassapidaja eraisikuna.
Isikusamasuse kontrollimine toimub ainult QR-koodi kaudu, mis tähendab, et reaalselt kasutavad isikusamastamise funktsiooni vaid töötukassa teeninduspunktid ning põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA).
Tallinna raamatukogud kasutavad isiku tuvastamiseks telefonist vöötkoodi. Raamatukogude puhul loeb raamatukoguhoidja skanneriga äpist vöötkoodi, kuid selle toimingu käigus ei toimu isikusamasuse tõendamist, vaid süsteem tuvastab ainult isikukoodi.
See ei erine aga kuidagi näiteks raamatukoguhoidjale päheõpitud isikukoodi ettevuristamisest.
Erasektorist on RIA ametlikult digitaalse dokumendi kasutajatena tutvustanud erameditsiini firmasid Fertilitas ja Confido. Fertilitas kasutab aga ka Tallinna raamatukogudes kasutatavat isikukoodi skanneerimist vöötkoodiga ning Confido kasutab äpis kuvatavaid dokumentide andmeid.
Nendel juhtudel samuti isikusamasust ei tuvastata.
Seega ei ole praegu peale töötukassa ja PRIA ühtegi reaalselt isikusamastust kontrollivat asutust.
Toidupoed lahendust kasutusele võtnud pole
Selveri kommunikatsioonijuhi Mariann Järvela sõnul ei tunnista Selver jätkuvalt Eesti äpis kuvatavat digidokumenti ametliku dokumendina. Peamise põhjusena tõi ta esile turvakaalutluse.
“Äpis kuvatud andmete puhul puudub teenindajal kontroll autentimise protsessi üle: esitatakse üksnes visuaalne kuvapilt, mida on võimalik tehniliselt manipuleerida. Erinevalt Smart-ID või Mobiil-ID autentimisest ei taga pelk kuva näitamine andmete usaldusväärsust,” sõnas Järvela.
Selveri, Delice’i ja Kaubamaja Toidumaailma iseteeninduskassades on Partnerkaardi äpiga võimalik hoopis vanust tõestada Smart-ID või Mobiil-ID abil.
Rimi Eesti müügi- ja ärioperatsioonide juht Jelena Litvinovitši sõnul puudub Rimil tehniline lahendus, mis toetaks isikutuvastust juhul, kui klient soovib tuvastamiseks kasutada riigiäppi.
Rakenduse kasutuselevõtmine vajab Litvinovitši hinnangul pikemat ettevalmistusaega, testimist ning töötajate koolitamist
“Kuna äpi kasutuselevõtt on vabatahtlik, siis paraku Rimis seda lähiajal kasutada ei saa. Täna teostame vanusetuvastust füüsiliselt ja Smart-ID abil,” lausus Litvinovitši.
Samas on kasutusviis, kus eraisik kontrollib eraisikut, juba kasutusel mitmes ööelupaigas. Seal teevad näiteks uksel seisvad turvamehed visuaalset kontrolli.
Sellist kasutust kinnitas näiteks Tallinnas asuva populaarse SUHE baari tegevjuht Inger-Helene Värat, kelle sõnul tuleb külalisel vaid äppi sisse logida ja seal nähtavat dokumenti koos andmetega ette näidata.
“Eesti äpi isikusamasuse tõendamise funktsiooni kasutamine on nii kasutajatele kui teenusepakkujatele vabatahtlik. Kuna tegemist on veel võrdlemisi uue lahendusega, võib teenusepakkujatel kuluda aega selle omaksvõtmiseks ja oma protsesside kohandamiseks. Seetõttu soovitame esialgu hoida kaasas ka füüsilist dokumenti,” sõnas seletuseks RIA personaalriigi osakonna juht Kai Kallas.
Käesoleval aastaga peaks RIA-s valmima funktsioon, mis puudutab juriidilise ja füüsilise isiku vahelisi kasutusstsenaariume ehk asutus–eraisik teenuseid.
Isikutõendamise funktsioon avati Eesti riigiäpis eelmise aasta 7. juulist.
Äpi arendamine oli mullu juuliks maksnud 850 000 eurot.