“Tõde on see, et lõhe võib hoopis suureneda,” ütles Hiina tehisaru idufirma Zhipu asutaja Tang Jie nädalavahetusel Pekingis toimunud konverentsil. “Kuigi meil läheb teatud valdkondades hästi, peame tunnistama väljakutseid ja erinevusi, millega silmitsi seisame.”
Üks ilmekas näide – kui kiibitootmise liider Nvidia tutvustas jaanuaris oma järgmise põlvkonna Rubin-seeria riistvara, nimetas ta klientidena mitmeid USA ettevõtteid. Ühtegi Hiina arendajat nimekirjas polnud, sest USA reeglid keelavad otsemüügi Hiinasse.
Asjaga kursis olevate inimeste sõnul on Hiina ettevõtted alustanud läbirääkimisi arvutusvõimsuse rentimiseks Kagu-Aasia ja Lähis-Ida andmekeskustes, et saada ligipääs Rubini kiipidele. See järgneb mullustele katsetele hankida Nvidia Blackwelli seeria kiipe.
Kuigi tehinguid kiipide kasutamiseks kolmandates riikides peetakse üldiselt seaduslikuks, eeldavad need keerukat korraldust. Võrreldes hästi rahastatud USA konkurentidega tähendab see Hiina arendajate jaoks vähem kiipe.
Pekingi konverentsil küsiti Alibaba AI-mudeli Qwen arendusjuhilt Justin Linilt, kui tõenäoline on, et mõni Hiina ettevõte suudab järgmise kolme kuni viie aasta jooksul OpenAI-st ja Anthropicust mööda minna. Tema hinnang oli, et see tõenäosus on 20 protsenti või vähem.
Washingtoni ekspordipiirangud, mis takistavad Hiinal hankida maailma kõige arenenumaid kiipe, on pannud paljud ettevõtted loobuma tipptasemel tehisaru arendamisest, kuna see nõuab tohutut arvutusvõimsust. Selle asemel rakendatakse tehnoloogiat igapäevakasutuses, samas kui USA firmad investeerivad piiride nihutamiseks uusimatesse kiipidesse.
“OpenAI ja teised USA ettevõtted pühendavad tohutult arvutusvõimsust järgmise põlvkonna uuringutele, meie ressursid on aga viimseni töös,” nentis Lin. “Juba ainuüksi tarnenõuete täitmine neelab enamiku ressurssidest.”
UBS-i analüütikute hinnangul olid Hiina internetihiidude kapitalikulutused – millest suur osa läks tehisarule – eelmisel aastal umbes 57 miljardit dollarit. See moodustab ligikaudu kümnendiku USA omast.
Siiski ei kanna keegi Hiinat veel maha, sest arendajad, nagu DeepSeek, on näidanud osavust piiratud ressurssidega toimetulekul.
Kaks teist arendajat – Zhipu (ametliku nimega Knowledge Atlas Technology) ja MiniMax – kaasasid sel kuul Hongkongis aktsiate esmase avaliku pakkumisega kokku üle miljardi dollari. MiniMaxi aktsia hind tõusis IPO hinnaga võrreldes enam kui kahekordseks.
“Hoolimata keerulisest keskkonnast arvestavad investorid endiselt tehnoloogilise järelejõudmise või läbimurde võimalusega,” ütles tehnoloogiainvestor Alyssa Lee. “See optimism näitab Hiina firmade innovatsioonitaset.”
Pärast seda, kui DeepSeek aasta tagasi USA-s kvaliteetse tehisarumudeliga tähelepanu äratas, on ettevõte avaldanud meetodeid arenduse tõhustamiseks. Mõned neist meetoditest on kasutusele võtnud ka lääne teadlased.
Sel kuul avaldas DeepSeek kaks uuringut: üks käsitleb uut treeningarhitektuuri, mis võimaldab suuremaid mudeleid arendada vähemate kiipidega, teine mäludisaini, mis muudab mudelite töö efektiivsemaks.
Uurimiskeskuse Epoch AI andmetel on DeepSeeki ja Alibaba mudelid sel aastal vähendanud vahet parimate USA mudelitega neljale kuule (varem oli keskmine vahe seitse kuud). Paljud Hiina tippmudelid on avatud lähtekoodiga – kasutajatele tasuta allalaaditavad ja muudetavad. See aitab tõsta Hiina ettevõtete ülemaailmset profiili, samas kui USA tippmudelid on suletud lähtekoodiga.
DeepSeekil on olnud ka tagasilööke. Allikate sõnul proovis ettevõte uue tippmudeli arendamisel kasutada Huawei ja teiste kodumaiste tootjate kiipe, kuid tulemused olid vastuvõetamatud. Seetõttu pöörduti teatud treeningtöödeks Nvidia poole. See tõi edu ja uus mudel plaanitakse välja tuua lähinädalatel.
Kuigi Huawei ja paljud Hiina kiibi-idufirmad on teinud edusamme – Zhipu teatas kolmapäeval, et lõi avatud lähtekoodiga pildigeneraatori vaid Huawei kiipe kasutades –, püsib vahe parimate USA kiipidega suur.
Washington on keelanud Hiinal hankida tipptasemel kiibitootmise tehnoloogiat. Ettevõtted ei saa kasutada Aasia tipptootjaid nagu Samsung ja TSMC, vaid peavad võimsuse suurendamiseks lootma vähem arenenud imporditud ja kodumaistele seadmetele.
“Peamine kitsaskoht on kiibitootmise võimsus,” ütles Tencentis tehisaru suunda juhtiv Yao Shunyu, kes töötas varem OpenAI-s.
Washingtoni hiljutine otsus lubada Nvidial müüa Hiinas H200 kiipi ei too valdkonna inimeste sõnul muutust. Kuigi Nvidia tegevjuht Jensen Huang on öelnud, et nõudlus on suur, on H200 Rubin-seeriast kaks põlvkonda maas ning Hiina tehnoloogiafirmade hinnangul tipptasemel AI treenimiseks ebapiisav.
Ettevõtted ootavad H200 ostmiseks Pekingi luba. Hiina ametnikud on aga hiljuti teavitanud, et ostud peaksid olema mõeldud vaid “hädavajalikeks” tegevusteks, näiteks süvateaduseks. Nad rõhutasid, et riik jätkab kodumaiste kiipide kasutuselevõtu survestamist.