Teadusfoto konkurss toimus Eestis üheksandat korda ning on osa ülemaailmsest Wiki Science Competitionist. Konkursi korraldasid Wikimedia Eesti ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia. Tänavusele konkursile esitasid 36 osalejat kokku 167 fotot. Kõiki esitatud töid saab vaadata Wikimedia Commonsis.
Töid hindas žürii koosseisus Jaak Kikas (žürii esimees), Anastasiya Astapova, Ivo Kruusamägi, Ulvar Käärt, Jaan-Juhan Oidermaa, Monika Reppo ja Urmas Tartes.
Žüriiliige arheoloog Monika Reppo sõnul aitab Teadusfoto konkurss tõsta teadlikkust sellest, millega teadlased oma igapäevatöös tegelikult tegelevad ning pakub väljundit ka sellistele visuaalidele, mis ei pruugi mahtuda teadusartiklitesse või aruannetesse.
“Laiemat pilti vaadates on olnud põnev jälgida, millised valdkonnad on aastate kaupa rohkem või vähem esindatud. Kindlasti võib sel korral esile tuua astronoomia valdkonna fotode suurt hulka ja kõrget kvaliteeti. Samas tahaks osalejaid tulevikus julgustada lisama rohkem võistlustöid muude meediafailide kategoorias,” lisas Reppo.
Edukamate osalejate vahel jagati välja 2000-eurone auhinnafond, mida rahastas peamiselt Eesti Teadusagentuur teaduse populariseerimise riikliku projektikonkursi kaudu. Eriauhindadega panustasid ajakirjad Eesti Loodus ja Horisont, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia ning Regio.
Kategooria inimesed teaduses – Peeter Paaver
Lõuna-Eesti punased Devoni liivakivid peidavad endas eelajalooliste kalade fossiile.
Kategooria inimesed teaduses võitja. Lõuna-Eesti punased Devoni liivakivid peidavad endas eelajalooliste kalade fossiile. Autor/allikas: Peeter Paaver/CC BY 4.0
Kategooria mikroskoobipildid – Janek Lass
Mikrofotol on kõrvuti kaks karpvähilist ehk ostrakoodi (Ostracoda). Need miniatuursed, oakujulised vähid on täielikult suletud kahepoolmelisse kotta, mis kaitseb nende keha. Pildil on tänu peegelduvale valgusele hästi eristatav koja omapärane tekstuur, värvuslaigud ja servades paiknevad peened harjased. Huvitava kohastumusena asub nende silm koja sees, kuid loom näeb läbi kesta seina. Foto on jäädvustatud mikroskoobi all 8x suurendusega objektiivi abil, rakendades fookuse virnastamise (focus stacking) tehnikat, et saavutada teravus kogu kumera koja ulatuses.
Kategooria mikroskoobipildid võitja. Mikrofotol on kõrvuti kaks karpvähilist ehk ostrakoodi (Ostracoda). Need miniatuursed, oa-kujulised vähid on täielikult suletud kahepoolmelisse kotta, mis kaitseb nende keha. Autor/allikas: Janeklass/CC BY 4.0
Kategooria muud meediafailid – Maxim Bilovitskiy
Metallilise kaaliumi aurustamise protsessi vaakumis. Video näitab metallilise kaaliumi aurustamise protsessi vaakumis. Näha võib kaunist sinist kaaliumiauru, mis moodustab kolvis peegli. Pärast kaaliumi aurustumist saab kolvis olevast kaaliumaurust Tesla mähise abil plasma luua. Music: Meydän – Rise
Kategooria pildiseeriad – Mairi Kaseorg
Arheoloogilised väljakaevamised Magasini tänaval Tartus.
Kategooria loodus – Tuuli-Triin Linnas
Jäiste laugaste ja lumekirmega kaetud talvine Endla matkarada.
Jäiste laugaste ja lumekirmega kaetud talvine Endla matkarada Autor/allikas: Tuuli-Triin Linnas/CC BY 4.0
Kategooria astronoomia – Viljam Takis
Komeet C 2025 A6 Lemmon ja virmalised Maarja-Magdaleena kiriku kohal. Samal õhtul ilmusid Maarja-Magdaleena külas komeet ja virmalised. Taustaks on vana Maarja-Magdaleena kirik aastast 1642.
Komeet C 2025 A6 Lemmon. Autor/allikas: Viljam Takis/CC BY 4.0
Üldkategooria – Tuuli-Triin Linnas
Droonipilt sügisesest sinivetikate õitsengust Peipsi põhjarannikul.
Droonipilt sügisesest sinivetikate õitsengust Peipsi põhjarannikul. Autor/allikas: Tuuli-Triin Linnas/CC BY 4.0
Eesti Looduse eripreemia – Taavi Niittee/Tõrva Astronoomiaklubi
Hariliku kuuse (Picea abies) okka läbilõige mikroskoobi all.
Hariliku kuuse (Picea abies) okka läbilõige mikroskoobis. Autor/allikas: Taavi Niittee/Tõrva Astronoomiaklubi/CC BY 4.0
Horisondi eripreemia – Taavi Niittee/Tõrva Astronoomiaklubi
Foto Perseuse tähtkujus asuvast California udukogust (NGC 1499/Sh2-220) Perseuse tähtkujus. Kujutab see endast ligi 100 valgusaastat laia ja meist kusagil 1200 valgusaasta kaugusel asuvat vesinikgaasist ja tolmust pilve, mille tihedamates osades tekivad noored tähed. Udu on ergastatud selle lähistel asuva O-tüüpi hiidtähe Xi Persei (teise nimega Menkib) poolt, mis asub fotol udu “kohal”. Xi Persei on Päikesest kusagil 30 korda massiivsem, viis korda kuumem ja ligi 300 tuhat korda heledam, olles üks kuumimaid silmaga nähtavaid tähti taevas.
California udukogu pindheledus on võrdlemisi madal, mis tähendab, et seda on isegi vähese valgusreostuse korral väga keeruline palja silmaga vaadelda. Avastati see alles 1884. aastal tuntud ameerika astronoomi E. E. Barnardi poolt, kes vaatles seda 6tollise läätsteleskoobiga tõeliselt pimedast taevast.
California hüüdnime on see saanud, kuna taolistel pika säriajaga fotodel meenutab see veidi California osariigi kuju. Kusjuures California osariigi keskel asuva vaatleja jaoks liigub see juhuse tahtel ööpäeva jooksul läbi täpselt seniidist.
Foto on tehtud 2024. aasta septembri alguses Eestist Tõrva linnast.
Foto Perseuse tähtkujus asuvast Kalifornia udukogust (NGC 1499/Sh2-220) Perseuse tähtkujus. Autor/allikas: Taavi Niittee/Tõrva Astronoomiaklubi/CC BY 4.0
Regio eripreemia – Tuuli-Triin Linnas
Jäiste laugaste ja lumekirmega kaetud talvine Endla matkarada.
Jäiste laugaste ja lumekirmega kaetud talvine Endla matkarada Autor/allikas: Tuuli-Triin Linnas/CC BY 4.0
Eesti Noorte Teaduste Akadeemia eripreemia – IhvTr
Merearheoloogid dokumenteerivad 64 meetri sügavusel lebava 17. sajandi kaubalaeva – fluit’i – ahterteevi, eesmärgiga uurida ja jäädvustada sellele märgitud võimalikke süvisenäite.
Üks peamisi väljakutseid, mis eristab allveearheolooge nende maismaal töötavatest kolleegidest, on äärmiselt piiratud tööaeg ja ettearvamatud olud vee all. Sellises sügavuses on sukeldujal efektiivset tegutsemisaega vaid umbes 40 minutit (sõltuvalt varustusest ja tingimustest), mistõttu peab iga liigutus olema piinliku täpsusega ette planeeritud, koordineeritud ja täide viidud.
Käesoleval fotol on veealused tingimused, sealhulgas nähtavus, küllaltki head, kuid tähelepanelik vaataja märkab, et vahetult sukelduja all algab n-ö piimjas tsoon, kus nähtavus langeb järsult nullini. Pildilt on hästi näha, et täpsete mõõtmiste tegemine ja skaala paigal hoidmine on sügavustes sageli vähemalt kahe inimese koostööd nõudev ülesanne.
Merearheoloogid dokumenteerivad 64 meetri sügavusel lebava 17. sajandi kaubalaeva – fluit’i – ahterteevi Autor/allikas: IhvTr/CC BY 4.0
Aasta teadusfotograafiks kuulutas žürii Janek Lassi, kes pälvis tunnustuse mikroskoobipiltide kategoorias ning nimetati hiljuti ka Vikipeedia 2025. aasta fotograafiks.
Kõiki võidutöid ja ära märkimist leidnud fotosid saab vaadata ja vabalt alla laadida Vikimedia erilehel.
Parimate tööde põhjal koostatakse teadusfoto näitus. Kõik konkursile esitatud fotod on vabakasutuslitsentsiga ning neid võib kasutada eri väljaannetes ja meediumites märkides juurde autori nimi ja litsents. Eesti konkursil auhinnatud fotod osalevad ka Wiki Science Competitioni rahvusvahelises finaalis, mille tulemused selguvad kevade lõpuks.