«Ilutulestik on paljude jaoks traditsiooniline tähistamise osa, kuid kahjuks ei ole tegu vaid silmailuga. Tugev müra ja ere valgus põhjustavad igal aastal stressi ja hirmu paljudele loomadele, häirivad inimesi ning koormavad keskkonda kemikaalide ja jäätmetega,» kommenteeris algatust ELSi juhatuse liige Geit Karurahu.
Lisaks Eesti Loomakaitse Seltsile on algatusega liitunud Eesti Loomaarstide Koda, MTÜ Assisi Franciscuse Selts, Eesti Metsloomaühing, Varjupaikade MTÜ, Rõõmsad Hüpped MTÜ ja Loomus.
Ilutulestik kahjustab loomade heaolu. Koerad, kassid, hobused ning metsloomad reageerivad ilutulestikule sageli paanikaga – loomad põgenevad ja võivad sattuda näiteks liiklusesse, pannes ohtu nii enda kui teiste ohutuse.
Igal aastal pärast jõule ja aastavahetust laekub varjupaikadesse kümneid teateid kadunud lemmikloomade kohta ning sotsiaalmeedia täitub abipalvetega. Samuti mõjutab ilutulestiku müra ja valgus linnustikku: teadusuuringud on näidanud, et juba suhteliselt madal helitase võib häirida erinevaid linnuliike, mõjutades nende käitumist, põhjustades stressi ja paanikat, mis võib lõppeda ka surmaga.
Pürotehnika kasutamine avaldab negatiivset mõju ka keskkonnale, kuna perkloraadid ja raskmetallid võivad jõuda veekogudesse ja kahjustada vee-elustikku ning joogivee kvaliteeti. Lisaks jäävad ilutulestiku jäätmed sageli koristamata, saastades linnaruumi ja loodust.
Ohus on ka inimesed ja nende vara. Tugev müra häirib und ja tekitab stressi tundlikematele inimgruppidele, nagu väikelapsed ja traumakogemusega inimesed. Igal aastal põhjustab pürotehnika väärkasutamine ka vigastusi ning varalist kahju.