Riigikaitsekomisjon otsib endiselt võimalust, kuidas tagada kõikide ajateenistusse jõudnute piisavalt hea keeleoskus. Komisjoni esimees Kalev Stoicescu ütles, et üks võimalikest variandidest on keeleoskuseta noorte teenistust lihtsalt pikendada.
Riigikaitsekomisjon kutsus kokku eraldi töögrupi, kus üritatakse leida lahendus ajateenistusse jõudvate keeleoskamatute noorte osas.
Stoicescu sõnas, et muu hulgas ei ole välistatud, et noortel, kes ei oska ajateenistusse astudes piisavalt hästi eesti keelt, kestab teenistus pikemalt.
Riigikaitsekomisjoni esimees ütles, et ideaalne lahendus oleks see, kui riik pakuks noortele võimalust õppida eesti keelt enne ajateenistust ja noored teeksid seda vabatahtlikult.
“Kõige parem on see, kui inimene saab ise aru sellest, et ta peab niikuinii ajateenistusse minema, kui ta on juba kaitseressursside ameti poolt selekteeritud, ta on vastavas vanuses ja sellest teada saanud. Et ta ise oleks motiveeritud ja läheks õppima. Aga me ei saa eeldada, et kõik lähevadki kohe rõõmsalt eesti keelt õppima. Nii et mingisugune sunnimehhanism peab seal olema,” sõnas ta.
Stoicescu sõnul ei ole probleemile veel ühtegi selget lahendust ning tema isiklikult on kõigile mõtetele avatud.
“Nii nagu ütles Hiina kommunistlik liider Deng Xiaoping aastakümneid tagasi: ei ole tähtis, mis värvi on kass, peaasi et ta hiiri püüab. See ongi meie eesmärk, et ajateenijatel oleks vähemalt B1-tasemel eesti keele oskus, kui nad hakkavad sõjalist väljaõpet saama,” lausus ta.
Kalev Stoicescu Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Endise kaitseministeeriumi asekantsleri ja julgeolekueksperdi Meelis Oidsalu sõnul ei ole aga sunnimehhanism tingimata vajalik.
Oidsalu sõnul võiks ühe võimalusena kaitseressursside amet sarnaselt tervislikel põhjustel ajapikendusele anda seda ka keelelistel põhjustel.
See tähendab, et kui äsja kooli lõpetanud noore puhul on näha, et ta ei oska piisavalt hästi eesti keelt, siis võiks riik ta hiljem uuesti tagasi kutsuda ja siis uuesti keeleoskust kontrollida.
“On üsna tõenäoline, et ka siis, kui inimene kooli lõpetades eesti keelt ei valda, omandab ta selle tööturu nõuetele vastamiseks tulevikus mingil tasemel. Selline inimene võiks olla põhimõtteliselt ajateenistusse kutsutud. Ei ole mingit põhjust teha lausalist keeldu nende teenistuskõlblikkusele. Süsteem võiks olla natukene paindlikum, usaldavam ja kaasavam nende Eesti kodanike suhtes, kes keelt mingil ajahetkel veel ei valda,” selgitas Oidsalu.