Ometi mõjub Allee galerii näitus «Mees ja naine – pärleid erakogudest» väiksemale ruumimahule vaatamata üllatavalt ülevaatlikult ning Põldroosi muutlik kunstnikukäekiri, tema «süsteemne süsteemitus», avaneb selgelt ja kontsentreeritult.
Kuraator Harry Liivrand rõhutab, et näitus lepiti Põldroosiga kokku isiklikult, ning meenutab saatetekstis, kuidas kunstnik talle 2025. aasta alguses helistas ja tegi ettepaneku korraldada näitus oma uuematest töödest, seal hulgas digimaalidest. Seega pole Allee galerii väljapaneku puhul tegemist mälestusnäitusega, vaid kunstniku enda poolt eluajal heaks kiidetud valiku või isegi omamoodi «viimase sõnaga».
Mitmekülgse Põldroosi pika ja viljaka elu jooksul käsitletud lugematutest teemadest, stiilidest ja suundadest joonistuvad Allee galerii näitusel eriti selgelt välja kunstniku kolm palet: Põldroos kui mänguline, irooniline või isegi groteskne kolorist; Põldroos kui alaliselt eksperimenteeriv kollaaži- ja montaažikunstnik (digimaalid) ning monokroomne, vaikusesse pöörduv Põldroos – koloristist Põldroosi «negatiiv».