Hollandi teadlased avaldasid uued arvutused, mille järgi võib universum „haihtuda“ märksa varem, kui seni eeldati. Uuring tugineb Stephen Hawkingi 1974. aastal kirjeldatud kiirgusmehhanismile ning viitab, et kosmos võib kaduda ligikaudu 10⁷⁸ aasta pärast.
Hawkingi kiirgus kirjeldab protsessi, mille käigus äärmiselt tihedad objektid – eeskätt mustad augud – kaotavad aja jooksul massi, paisates kvantefektide tõttu osakesi välja. Hollandi teadlased laiendasid seda ideed ka teistele suure massiga kehadele, näiteks neutrontähtedele, ning jõudsid järeldusele, et ka nemad võivad äärmiselt aeglaselt „aurustuda“.
Uurijate hinnangul kaovad universumi viimased tähejäänused umbes 10⁷⁸ aasta pärast, mis on palju lähem kui varasemad mudelid, mis paigutasid kosmose lõpu suurusjärku 10¹¹⁰⁰ aastat.
Teadlaste sõnul sõltub selliste kehade „haihtumise“ aeg eelkõige nende tihedusest. Huvitava tulemuse järgi laguneksid neutrontähed ja mustad augud ligikaudu 10⁶⁷ aasta jooksul, mis on üllatav, sest intuitiivselt võiks eeldada, et tugevam gravitatsioon kiirendab protsessi.
Spekulatiivses kõrvalarvutuses hinnati ka, et näiteks Kuu ja isegi inimkeha võiks teoreetiliselt haihtuda umbes 10⁹⁰ aasta jooksul. Autorid rõhutavad siiski, et reaalsuses võivad paljud muud kosmilised või bioloogilised sündmused inimkonna ammu enne seda hävitada.
Uuring on autorite sõnul teoreetiline ja spekulatiivne, kuid aitab testida Hawkingi kiirguse mõistmist ja võimalikke laiendusi teistele gravitatsioonilistele objektidele. Sellega saab tutvuda SIIN.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (31)