Tütar meenutas, kuidas ta ema kaupluse tagatoas kohtas paljusid kirjanikke. “Nägin ja kuulasin teismelisena Ellen Niidu, Jaan Krossi, Nikolai Baturini, Viivi Luige, Vello Lattiku, Jaan Kaplinski, Juhan Viidingu ja mitme teise arutelusid, Priit Pedajase ja Jaan Toominga vaidlusi lavastuste üle … See tagatuba oli tõeline kultuuripesa ja ma ahmisin seda kõike endasse,” kirjutas Kannus mõni aasta tagasi.
Ajaloolane ja endine poliitik Küllo Arjakas, keda Epp Treufeldt on nimetanud antikvariaadist kõige enam ostnud kliendiks, on öelnud: “Viljandi antikvariaat oli 1970. teisest poolest 1990. alguseni lossivaremete ja Ugala kõrval üks kolmest Viljandi kultuuriloolise tähendusega sümbolist, mille pärast Viljandisse mindi.”
Kui alguses toimetas Treufeldt kasutatud raamatute kaupluses üksinda, siis peagi tuli talle appi Eve Link ning kui Treufeldt antikvariaati juba eraettevõttena pidas, siis ka Mai Palo, kes 1976. aastal Sõpruse raamatupoodi juhtides oli üks antikvariaadi asutajaid.
Treufeldt lõpetas vanaraamatuäri 2001. aastal. Mõni aeg hiljem avas samas kohas kaupluse Mai Palo.
2001. aasta juulis näitas Epp Treufeldt ajakirjanikele viimast korda antikvariaati, sest oli juba otsustanud selle sulgeda. Foto: Elmo Riig
Poe sulgemise puhul meenutas Treufeldt Sakalas, et 25 aastat Lossi tänava kaupluses oli ilus aeg. “Aga iga asi saab kord otsa,” rääkis ta 2001. aasta augusti alguses Sakalas. Ta jutustas siis, et ei tea veel täpselt, mida edasi teeb, aga arvas, et ehk õpib midagi juurde ja leiab mõne teise töökoha.
Elutee kulges nõnda, et ta pühendus oma perele, ema- ja vanaemarollile ning läks mõneks aastaks Viljandist ja Eestistki eemale.