Eestil on NATO idatiival nõrk koht, millest räägitakse vähe. Kui näiteks Suwałki koridor – Poola ja Leedu vaheline maismaaühendus – on tuttav peaaegu kõigile, siis Hiiumaa strateegiliselt kriitilist olukorda teadvustavad vaid pigem asjatundjad.
Deutscher BundeswehrVerbandi raporti kohasel annaks saare võimalik hõivamine Venemaale kontrolli Läänemere üle ning piiraks liitlaste liikumist selles piirkonnas, edastas Euronews.
Samal ajal kui Euroopa ja USA vaidlevad Gröönimaa tuleviku üle, hoiatavad Saksamaa kaitseväelased, et Läänemeres on NATO nõrgaks kohaks Hiiumaa, mis strateegilises plaanis on kui värav Läänemerest Soome lahte.
Saksa ekspertide hinnangul võivad Venemaa väed rünnaku korral maanduda Hiiumaale ootamatu dessandina. Sellisel juhul on võimalik saarele paigaldada radari- ja õhutõrjesüsteemid ja Hiiumaa okupeerimine tähendaks Balti riikidele ja Soomele meretee sulgumist ning vastase kontrolli õhuruumi üle.
DBwV ekspert, erukolonel Ralf Thiele hinnangul on Hiiumaa kaitse ülioluline, kuna saar on sisuliselt kui uppumatu lennukikandja, mis võib vajadusel toimida tõsise heidutusena.
Euronews pöördus kommentaari saamiseks ka Kaitseministeeriumi ja Hiiumaa vallavalitsuse poole. Kaitseministeerium ei avalikustanud strateegilistel kaalutlustel üksikasju Hiiumaal paiknevate sõjaliste objektide kohta.
Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja kinnitas uudistekanalile, et saar on igakülgselt kaitstud, mida kinnitavad saarel regulaarselt viibivad liitlaste ja Eesti kaitseväe üksused, kes korraldavad seal ka ühisõppusi.
Möödunud aasta novembri lõpus paigaldas RKIK nurgakivi Kõpu poolsaarel asuvale seireradarile, mis on juba lähitulevikus suuteline jälgima lennuliiklust 500 kilomeetri raadiuses.
DBwV on sõltumatu ja apoliitiline Saksamaa kaitseväelaste huvisid esindav organisatsioon, mistõttu raport väljendab eelkõige selle organisatsiooni kaitsepoliitilist seisukohta, mitte Saksamaa valitsuse ametlikku doktriini.