Riigikogu riigikaitsekomisjon otsustas võtta presidendi poolt välja kuulutamata jäetud ja parlamendis uuesti arutatavast seadusest välja ajateenijate keeleoskusnõuet käsitleva sätte ning algatada keelenõude kehtestamiseks eraldi eelnõu.
Riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescu sõnul peab komisjon ajateenijatele kesktasemel eesti keele oskuse nõude kehtestamist kindlalt vajalikuks, kuid leiab, et seda peaks tegema eraldi eelnõuga.
“Võtame uuesti arutamisel olevast seadusest vastava sätte välja ning töötame keeleoskusnõude kehtestamiseks välja uue eelnõu. See võimaldab meil kiiresti edasi liikuda ja vastu võtta uuesti arutatava seaduse, mis sisaldab vabatahtliku teenistuse loomist ja teisi muudatusi, mida Kaitsevägi pikisilmi ootab,” ütles ta.
Stoicescu sõnul asub ajateenijate keeleoskusnõude kehtestamiseks vajalikku eelnõu koostama riigikogu liikmetest ning ministeeriumide, kaitseväe ja teiste asutuste esindajatest koosnev töögrupp.
“Mõistame keelenõude vajadust ühtmoodi ning suur eeltöö on juba tehtud. Loodame mõne nädala jooksul jõuda lõpuni läbi mõeldud tekstini, mille riigikaitsekomisjon saab riigikogu menetlusse anda,” ütles Stoicescu.
Riigikogu võttis valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (664 UA) esmakordselt vastu novembris.
Seaduse eesmärk on senisest paremini kaasata reservväelasi, ajateenijaid ja kaitseväes töötavaid tsiviilisikuid kaitseväe tegevusse. Selleks luuakse muudatustega uus teenistusliik – vabatahtlik teenistus.
Muu hulgas loobutakse seadusega reservväelaste kahekordse auastme vanuse nõudest, sätestatakse tegevväelase palgakorralduse osana tegevteenistuses oldud aja eest lisatasu maksmise võimalus ning nähakse ette, et puhkusele minekul makstakse eraldi sõidukulu hüvitist vaid välisriigis elavale ajateenijale.
Menetluse käigus viidi seadusesse ka muudatus, mille kohaselt peavad kutsealused ajateenistusse saamiseks valdama vähemalt kesktasemel eesti keelt. Muudatusettepaneku selgituse kohaselt toimub ajateenijate väljaõpe eesti keeles ning väljaõppes kasutatakse järjest keerukamaid relva- ja sidesüsteeme ja spetsiifilisi erialaseid termineid. Alla B1-taseme keeleoskusega isik ei suuda korraldusi ega õppesisu piisavalt omandada, mis omakorda takistab tõhusa sõjaväelise väljaõppe edukat läbimist.
President Alar Karis jättis seaduse detsembri algul välja kuulutamata. Tema hinnangul rikutakse seadusega võrdse kohtlemise põhimõtet, sest sellega antakse kaitseväekohustuse täitmisel põhjendamata eelis neile kutsealustele, kes ei oska eesti keelt. President pidas vajalikuks seadust riigikogus uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.
Riigikogu täiskogu otsustaski 17. detsembril asuda seadust muutma. Seadusele määrati muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ning selle edasine menetlemine jätkub üldises korras. Riigikaitsekomisjon tegi täna riigikogu juhatusele ettepaneku korraldada teine lugemine täiskogus 21. jaanuaril ning kui see lõpetatakse, siis viia kolmas lugemine läbi 28. jaanuaril.