Narva jõele on Kuningakülas tekkinud ulatuslikud rüsijääväljad ja oma sängist väljunud jõe veetase tõusis rekordkõrgusele.
Suvise veetasemega võrreldes tõusis Narva jõe vesi jaanuaris Kuningakülas ligikaudu kolm meetrit kõrgemale. 15-aastase mõõteperioodi rekordilise veekoguse peapõhjuseks oli järsult külmenenud ilm, ütles keskkonnaagentuuri kliimaosakonna juhataja Jana Põldnurk.
“Kuningakülast pool kilomeetrit allavoolu on Omuti kärestik. Jõgi läheb seal madalaks ja veevool väga kiireks. Jõgi ei ole seal jääkaane all ja kiire veevool põhjustab tugevate miinuskraadidega vee jahtumist,” lausus ta.
Jana Põldnurk võrdles Narva jõel tekkinud olukorda aastavahetusel Tallinnas Ülemiste järves juhtunuga.
“Vette tekkivad jäänõelad, hiljutine Tallinna vee külmumine oli täpselt sama loogika järgi. Seejärel kleepuvad jäänõelad omavahel kokku ja jõkke tekib lobjakas. Ülesvoolu, kus jõgi on jääkaane all, võib veevool jääpangad lahti lükata. Need omakorda kleepuvad kokku ja jõkke tekibki väga tugevate jääkamakatega jäämassiiv,” lausus Põldnurk.
Olukorra peaks lahendama Narva jõe ühtlasem kaanetumine. Viimased päevad ongi näidanud jõe veetaseme alanemist.
Kuningakülla jääilu vaatama minejad peavad arvestama lisaks rüsijää ohtlikkusele sellegagi, et Narva jõgi on piiriveekogu.
