Sel talvel levib gripiviirus kiiremini ja laialdasemalt kui paaril viimasel aastal. Uuringud osutavad, et osalt peitub põhjus inimeste immuunsusele võõras viirusvariandis. Kuna viimastel aastatel oli variandi levik tagasihoidlik, pole inimestel selle vastu enam varasemast läbipõdemisest tulenevat immuunsust.
Eestis võttis gripi levik detsembris epideemia mõõtmed ja sarnase murega on kimpus ka kogu ülejäänud maailm. Paljudes riikides algas gripihooaeg tänavu varem ja ägenes tavapärasest kiiremini. Teadlased oletavad, et osalt on gripi laias levikus süüdi uus ja alles nüüd valdavaks saanud viirusvariant, vahendab Nature News.
Kõnealusel variandil on palju olulisi mutatsioone. See tähendab, et uus variant erineb gripivaktsiinis kasutatust palju rohkem kui viimastel aastatel inimesi kimbutanud gripiviirused. Sestap võib viirusel olla tänavu lihtsam inimese immuunsüsteemist ja vaktsiini tekitatud kaitsebarjäärist mööda hiilida.
Tänavune valdav variant on alamtüüp juba aastakümneid ringelnud viirusest, mis pole aga viimastel aastatel kuigi laialt esile pääsenud. Niisiis on enamikul inimestest uue variandi vastu võrdlemisi nõrk immuunsus. Samas osutavad uuringud, et ägeda kuluga gripihaiguse aitavad praegused vaktsiinid ära hoida ka uue variandiga nakatumise korral.
Täpsemalt on tänavu gripi leviku taga eeskätt üks viirusvariandi H3N2 alamtüüp, mis areneb teistest variantidest kiiremini. H3N2 alamtüüp nimega K-alamklaad muutus kogu maailmas valdavaks 2025. aasta septembris. Nüüdseks on K-alamklaadiga seotud 80 protsenti kõigist maailma gripijuhtudest.
Gripihooaeg algas seekord enamikus Euroopas, sh Ühendkuningriigis, kuu aega tavalisest varem. Jaapan kuulutas gripi leviku ametlikult epideemiaks. Austraalias kestis gripihooaeg vähemalt kuu aega tavapärasest kauem. Kanadaski oli kohaliku terviseameti juhi Eleni Galanise sõnul näha samaaegset gripijuhtumite sagenemist kõigis provintsides.
Vaktsiinide n-ö ebakõla
Teadlased mudeldavad gripiviiruse variantide arengut reaalajas. Mudel osutab, et K-alamklaad kujunes välja juba 2025. aasta veebruaris. Selle genoom järjendati aga alles juunis ehk mitu kuud peale seda, kui Maailma terviseorganisatsioon (WHO) valis välja käesoleval hooajal vaktsiinides kasutatavad variandid.
Kuna gripiviirus muteerub pidevalt, uuendavad teadlased igal aastal vaktsiini koostist. Nüüd tekkis aga kaitsesüsti valmimise ajastuse tõttu vaktsiini ja valdava variandi viirusvariandi vahele n-ö ebakõla, osutab Pennsylvania Ülikooli viroloog Scott Hensley.
Koos kolleegidega avaldas ta sel teemal 6. jaanuaril uuringu esmaversiooni, mille paikapidavust pole veel hinnanud sõltumatud teadlased. Nad leidsid, et osal inimestest tekib vaktsiini mõjul kehas siiski piisaval määral antikehi, et haigus ei kulgeks neil K-alamklaadiga nakatudes ägedalt.
Võrreldes enamikus gripivaktsiinides kasutatud variandiga on uuel K-alamklaadil hemaglutiniini-nimelises valgus 11 mutatsiooni. Just see valk moodustab gripiviiruse osakeste pinnale ogasid, mis võimaldavad viirusel end peremehe rakkude külge haakida.
Fred Hutchinsoni vähikeskuse arvutusviroloog Fred Hutchinsonil on samuti valminud veel avaldamata analüüs H3N2 levikust. Ta leidis, et alates 2007. aastast on H3N2 variantidel iga poole aasta jooksul välja arenenud ühe kuni kolme uet aminohappeline erinevus võrreldes vaktsiinis kasutatud variandiga. Nii uskumatult kiire muteerumine ongi Hutchinsoni sõnul selle kiire leviku võti.
Kui inimene gripiviirusega nakatub, toodab tema immuunsüsteem viiruse hemaglutiniini vastu antikehi. Hensley sõnul piisab aga juba ühest valgumutatsioonist, et peremeesorganismi antikehad ei suudaks omakorda viiruse ogade külge kinnituda. See tähendab, et antikehad ei saa viirusosakesi hävitada. Chicago Ülikooli evolutsioonilise mikrobioloogi Sarah Cobey sõnul ei tea teadlased veel täpselt, milliste mutatsioonide tõttu viiruse levik tänavu plahvatuslikuks muutus.
Kõik kordub
Viroloogid on siiski ühel meelel, et H3N2 viirusvariandil aitas viimase poole aastaga nii valdavaks muutuda osalt asjaolu, et eelmistel gripihooaegadel H3 viiruseid kuigivõrd ei ringelnud. Eelmisel, 2024/25. aasta gripihooajal määrati Euroopas H3 variant umbes 40 protsendil ja USA-s pea pooltel juhtudel. Seetõttu oli mõlemal pool ookeani inimeste karjaimmuunsus tänavuse gripihooaja alguseks võrdlemisi väike.
Kuna inimesed vaktsineerivad end üle maailma gripi vastu pigem vähe, sõltub karjaimmuunsus rohkem varasematest nakatumistest, märgib WHO gripi referentsi ja uuringute koostöökeskuse asejuht Ian Barr. Tema sõnul oleks H3 variandi pikem kõrvalejäämine olnud sestap ebatõenäoline – varem või hiljem pidi see tagasi tulema.