Kapo peadirektor Margo Pallosoni sõnul vesteldi Elmar Vaheri ja Eerik Heldnaga korduvalt, et järgnenud kriminaalmenetlust juba eos ära hoida. Oleksin ka ise tahtnud enne kriminaalmenetluse algust kapoga sellist vestlust pidada, kirjutab Priit Humal.
Mina isegi ei osanud aimata, et minu tegevus abilinnapeana endise ERM-i maja saatuse asjus võiks viia kriminaalmenetluseni. Kogu linnavalitsus käitus parima teadmise järgi eelkõige Tartu linna huvides ja sellega nõustus Tartu maakohus. Vastupidine käitumine oleks toonud linnale olulist rahalist kahju.
Kriminaalmenetlus tuli mulle kui välk selgest taevast. Seaduskuuleka kodanikuna pole mulle isegi pähe tulnud teadlikult seadust rikkuda. Olen veendunud, et seda teadis ka mind pealt kuulanud kaitsepolitseiamet.
Seetõttu tuli mulle suure üllatusena Vilja Kiisleri intervjuu kaitsepolitseiameti peadirektoriga, kus ta ütles, et kapo pidas pikki vestlusi ja kirjavahetusi Elmar Vaheri ja Eerik Heldnaga, et kriminaalmenetlust ennetada.
Kaitsepolitsei juht Margo Palloson ütles Vaheri kaasust kommenteerides: “Niisuguste menetluste alustamisel seistakse ülikeeruliste dilemmade ees. Sageli ongi ainult halvad valikud, mille seast tuleb valida vähem halb.”
See pani mõtlema, et millised olid kapo valikud ERM-i vana maja kaasuses. Kaitsepolitseiamet kuulas mind juba niigi pealt ja teadis, millised on Tartu linnavalitsuse võimalused ERM-i maja asjus. Miks nad siis ei vestelnud minu kui abilinnapeaga, et nende arvates on minu tegevuse tõttu alust algatada kriminaalmenetlus? Kas üks vestlus oli siis halvem valik kui pikk menetlus- ja kohtuprotsess?
Kui kapo oleks minuga vestelnud, siis võib-olla oleks ma mõnest koosolekust end taandanud. Isegi kui kohus on leidnud, et mul poleks selleks põhjust olnud. Kapo eksis ka Elmar Vaheriga vesteldes, sest lõpuks selgus, et õigus oli Vaheril. Kriminaalmenetluse ärahoidmise seisukohalt olnuks selline vestlus siiski teretulnud.
Palloson ütles veel, et kui menetlused on aktiivses faasis, siis saab kapo maine kahjustada. Võib-olla oleks pärast minu ja kapo vahelist ennetavat vestlust ära jäänud menetluse aktiivne faas, mille käigus kapo maine kõvasti kannatada sai.
Kapo ametnike külaskäik korporatsioon Sakala külalisõhtule on must plekk kapo valgel särgil, mida niisama lihtsalt välja ei pese. See jääb sinna aastateks ja võinuks olla olemata. Samuti olnuks olemata kohtukulud, prokuratuuri ja kapo ajakulu ning kohtualuste närvikulu.
Tekib küsimus, et millistel juhtudel üritatakse kriminaalmenetlust ära hoida ja millisel juhul mitte. Kui kapo näeb, et tegu on seaduskuuleka kodanikuga, kes ei pruugi isegi taibata, et tema tegevus võib kapo arvates olla seadusevastane, siis ilmselgelt on mõistlik temaga kõigepealt vestelda. Mitte oodata väidetava kuritöö toimepanemist, et heauskselt käitunud inimene selle eest kohtu alla vedada.
Minu jaoks on arusaamatu, miks minu vastu esitatud süüdistuse puhul ei rakendatud Pallosoni kirjeldatud ennetusliku vestluse formaati. See süvendab veendumust, et ERM-i majaga seonduv oli ettekääne. Ilmsemaks saab, et kapo peamine eesmärk oli ligipääs minu ja eelkõige Parvel Pruunsilla isiklikele arvutitele ja märkmetele, et sealt midagi uut leida. Nagu näitab Isamaa erakonna vastu algatatud kriminaalkahtlustus, oli “kalastamine” edukas.
Kui kaitsepolitseiamet ja prokuratuur tahavad olla usaldusväärsemad, siis tasub ära lõpetada õigusselguse nimel või mis tahes muudel otsitud ajenditel seaduskuulekate inimeste kohtu alla viimine. Piisab viisakast vestlusest.