- Ukraina kaitseb end edukalt ning viimaste aastate jooksul on Venemaa suutnud vallutada vähe maad.
- Ukraina vägedele on suur väljakutse Vene pidevad jalaväerünnakud.
- Eelarvepuudujääk seab Ukraina majanduse raskesse olukorda.
Suhteliselt hea uudis Ukraina rinnetelt: kuskilt pole praegu tunda, et Ukraina kaitse kokku kukuks. Kahjuks pole aga kuskilt ka näha, kuidas Ukraina suudaks peatada Venemaa roomavat pealetungi, mis algas kaks aastat tagasi, kirjutab ajakirjanik Jaanus Piirsalu sündmuskohalt.
Suures pildis pole rindel kaks viimast aastat midagi muutunud. Seda rõhutatakse liiga vähe, aga peale Ukraina 2023. aasta kevadsuvise pealtungi läbikukkumist on Venemaa juurde vallutanud 6500 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit, peamiselt Donetski oblastis. See on üks protsent Ukrainast.
Üks protsent Ukrainast. Kahe aastaga, mille jooksul Venemaa on suurte jõududega peale tulnud, kui lugeda alguseks pealetungi Avdijivkale 2023. aasta oktoobris. Nad on selle ajaga vallutanud ala, mis on sama suur kui meie kolm Lõuna-Eesti maakonda (Võru-, Valga- ja Põlvamaa). Tänavu on Venemaa vallutanud veidi rohkem kui Saaremaa-suuruse ala.
Seda tuleb pidevalt meeles pidada, kui keegi hakkab rääkima, et Ukraina peaks nüüd kohe nõustuma Venemaa tingimustega. Mille pagana pärast me peaksime oleme nõus midagi loovutama, ütles mulle südametäiega Ukraina presidendi kantselei peamine sõjaväelane, kuulsa 93. brigaadi endine ülem Pavlo Palisa.
Praegu ei paista kuskilt, et Vene väed suudaksid saavutada midagi enamat taktikalisest edenemisest. Venelaste pidevad jalaväerünnakud ilma soomustehnikata (nn liharünnakud ehk tarakanirünnakud – kuidas keegi soovib neid nimetada) kurnavad ukrainlasi tõesti korralikult, aga need pole vähemalt seni piisavad operatiivseks läbimurdeks Ukraina kaitsest.
Ukraina sõdurid Zaporižžja oblastis. Foto: Ukraina 65. mehhaniseeritud brigaadi pressiteenistus / EPA / Scanpix
Isegi Kremli määratud asevalitseja Zaporižžja oblasti vallutatud aladel, tuntud Vene rahvuslane Dmitri Rogozin tunnistas hiljutises avameelses intervjuus, et Vene väed ei suuda enam edeneda. «Me oleme surnud punktis,» ütles ta.
Jah, Ukraina jaoks on mitmel rindelõigul olukord väga ohtlik, nagu Kupjanski ümbruses, Lõmani ümbruses ja Donetski oblasti lõunaosas piiril Dnipropetrovski oblastiga. Vene vägedel on nendel suundadel keskmisest suurem elavjõu ülekaal (kohati isegi kuue- kuni kümnekordne) ja halva stsenaariumi korral võivad Vene väed sealt tavapärasest sügavamale tungida. Pokrovski ja Kostjantõnivka vahel on Vene vägedel õnnestunud kolme viimase kuuga edasi tungida 30 kilomeetrit ja laiendada seda läbimurret 27 kilomeetrit, aga paistab, et vähemalt praegu on ukrainlased suutnud seda mingil määral riivistada.