Reformierakonna Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet sõnas kommentaaris ERR-ile, et Euroopa suurimaks julgeolekuprobleemiks on jätkuv sõltuvus USA-st. Paeti hinnangul peaks Euroopa Liit astuma samme, et tugevdada Euroopa riikide vahelist kaitse- ja julgeolekukoostööd, jõudes lõpuks välja konkreetsete lahingüksuste moodustamiseni.
Mida tuleks praegu teha, et Euroopa julgeolek oleks kindlustatud?
Võttes taustaks Gröönimaa sündmused, on neli asja, mida tuleb teha kohe. Esiteks, teiste Euroopa riikide sõjaväelaste kohalolek Gröönimaal ja Arktikas laiemalt peaks jääma alaliseks. Seda kohalolekut, mis nüüd lõpuks saavutati, tuleb hoida.
Teiseks peab Euroopa Liit olema poliitiliselt väga positiivne ja avatud nii Gröönimaa kui ka Islandi ja Norra suhtes, luues soodsa pinnase nende võimalikuks ühinemiseks Euroopa Liiduga.
Kolmandaks tuleb astuda selgeid samme Euroopa Liidu sisemise kaitse- ja julgeolekukoostöö tugevdamiseks, jõudes välja konkreetsete lahingüksuste moodustamiseni.
Neljandaks peab Euroopa Liit näitama end mujal maailmas tugeva ja usaldusväärse partnerina. Tänasel hetkel aitaks sellele kaasa olulise lepingu kiire jõustamine Lõuna-Ameerika Mercosuri riikidega (Brasiilia, Argentiina, Uruguay, Paraguay). Selle tulemusel tekiks enam kui 800 miljoni inimesega ühtne vabakaubandusala. See, mis toimub Gröönimaal Ameerika käsitluses, peegeldab suuri globaalseid arenguid. Euroopa peab olema tõsiseltvõetav globaalne tegija ja Mercosuri leping on üks selge võimalus seda signaali saata.
Mida täpsemalt tähendab sisemine kindlustamine? Kas see tähendab väeosade loomist?
Euroopa Liidu kaitsekoostöös on varasemalt olnud praktika luua geograafilisi lahingrühmi, näiteks Põhjala lahingrühm, kus ka Eesti osales. Tollal oli probleemiks poliitilise toe puudumine – rühmi ei kasutatud, tehti vaid treeninguid.
Praegu tuleks kasutada sama mudelit: erinevad riigid teevad geograafilisel alusel süsteemset koostööd kuni ühtse juhtimiseni välja. Meie piirkonnas oleks loogiline kaasata Põhjala ja Balti riigid ning laiendada seda väljapoole Euroopa Liitu, kaasates näiteks Suurbritannia ja Norra. Sama mudelit võiks rakendada ka teistes Euroopa piirkondades. See oleks esimene samm terviklike Euroopa ühtsete sõjaliste jõudude ettevalmistamiseks. Maailm dikteerib meile täna sellist vajadust. Vastasel juhul laiutame taas käsi ja imestame, miks teised meile halba teevad.
Kas liitlassuhted on tõesti nii katki?
Olemuslikult on selge, et Euroopa oma inimeste arvu, jõukuse ja ajalooga peaks suutma end ise kaitsta, kuid viimased 30 aastat pole selles valdkonnas tõsiselt pingutatud. Nüüd on lühikese ajaga toimunud arengud, mis ütlevad, et on ülim aeg end kokku võtta.
Kas peaksime end sõjaliselt kaitsma ka oma suurima liitlase USA eest?
Presidendid tulevad ja lähevad. Ma tahan loota ja usun, et ka enamik eurooplasi loodab, et praegune turbulents Euroopa ja Ameerika suhetes läheb mööda. Kuid on selge, et tõsistes asjades on kindlam loota iseendale. Euroopa julgeolekuprobleem on jätkuvalt liiga suur sõltuvus Ameerika Ühendriikidest. On tark selliseid väliseid sõltuvusi vähendada või need üldse kaotada.
Mis on teie hinnangul USA kavatsus? Kas nad võivad otsustada Gröönimaa sõjaliselt üle võtta või on see laualt maas?
Kahjuks ei saa täna keegi öelda, et see oleks laualt maas. Vaadates USA presidendi tegevust viimastel päevadel – kavatsust karistada tollimaksudega riike, kes on väljendanud solidaarsust Taani ja Gröönimaaga –, on selge, et suhted liiguvad järjest suuremasse kriisi.
Näiteks oli Euroopa Parlamendis kavas heaks kiita USA ja EL-i kaubandusleping, mis oleks jätnud kehtestamata tollid USA kaupadele Euroopas. Nüüd on selge, et selles kontekstis seda otsust ei tule. Igasugused USA eskaleerimised leiavad Euroopalt vastusammu.
Mis puudutab sõjalist sekkumist, siis loomulikult loodan tervele mõistusele, et seda ei juhtu, kuid maailm on täna sellises seisus, et miski pole lõpuni välistatud.
Kas on kindel, et kaubanduslepet sellisel kujul ei kiideta heaks?
Kui USA president on värskelt ähvardanud rida Euroopa riike ühepoolsete sanktsioonide ehk tollimaksudega, ei ole parlamendil võimalik seda lepingut praegu heaks kiita.
Kas Euroopal on võimekust kehtestada tollimakse vastukaaluks? Näiteks digiteenustele või lennukitele?
Kui suvel sõlmitud leping ei jõustu ja parlament seda heaks ei kiida, siis tollimaksud teatud Ameerika toodetele paratamatult tulevadki. Rahvusvahelises poliitikas on tava, et kui üks pool astub ühepoolselt vaenulikke samme, ei ole teisel poolel muud võimalust kui vastata samaga. Euroopa ei saa lihtsalt käed rüpes pealt vaadata, kui USA president ähvardab karistada riike, kes teevad Arktikas ja Gröönimaal õppusi piirkonna turvalisuse tagamiseks.
Kas te pooldate seda, et Eesti sõdurid – olgu neid viis või kümme – osaleksid Gröönimaa õppustel?
Euroopa Liidu ja NATO koostöö põhineb solidaarsusel. Kui ühel liikmesriigil on vajadus saada teistelt tuge, näiteks õppuste korraldamisel, siis seda tehakse. Lühike vastus on: jah.