Sageli märgatakse ka seda, et telefoniga rääkimine on muutunud raskemaks.

„Kuulmislanguse põhjused võivad olla erinevad. Kui probleem algab kuulmekäigust (vaik) või keskkõrvast (kuulmeluude jäigastumine, sekreet keskkõrvas, kuulmekile perforatsioon), on enamasti võimalik siiski kuulmist parandada. Vanemas eas tekkiv niinimetatud vanaduskuulmisnõrkus algab hiilivalt ja enamjaolt kõrgete toonide kaotusega.

Algul tekib raskusi sulghäälikurohketest sõnadest arusaamisel. Sageli märgatakse ka seda, et telefoniga rääkimine on muutunud raskemaks. Ka televiisori ja raadio heli reguleeritakse enamasti tugevamaks,“ räägib Tartu Ülikooli Kliinikumi otorinolarüngoloog dr Maris Suurna.

Inimkõrv on suuteline tajuma helisid kuni sagedusteni 16 000 Hz, kuid kõige olulisem igapäevaelus on siiski kõnetsoon ja see on umbes 500–2000 Hz vahel. Kui suhtlemisel tavapärases keskkonnas tekivad kõnest arusaamisel probleemid, siis ilmselt on tegemist kuulmislangusega.

„Kuulmise halvenemisel võib olla erinevaid põhjuseid, aga väga palju mõjutab meid ümbritsev müra ja vibratsioon: vali muusika, tööga seotud müra, pidev kõrvaklappides muusika kuulamine. Tänapäeval on siiski mürarohketes töökohtades kohustuslik kasutada kõrvaklappe sisekõrva heliärrituse vältimiseks. Tervislik eluviis ja sisekõrvale puhkuse andmine on kindlasti kasulikud meetmed kuulmisteravuse säilitamisel. Mis puutub geneetilisse faktorisse, siis ka see eksisteerib: mõnel inimesel tekib kuulmislangus kergemini ja varasemas eas,“ mainib arst.

Tinnitus on igavene, seda tuleks võtta kui kaaslast

Väga sageli kaasneb sisekõrva tüüpi kuulmislangusega ka tinnitus ehk kohin kõrvas. See võib esineda aeg-ajalt, aga ka püsivalt ja tegemist on sisekõrva karvarakkude kahjustusest tingitud lisaheliga meie peas. Tinnitust võib esineda ka ilma kuulmislanguseta. Sellistel juhtudel vajaks inimene ehk täiendavat uurimist.

Senini ei ole veel leiutatud ühtegi tabletti, mis selle heli meie kõrvust ära võtaks, sest karvarakkude kahjustus on ju püsiv, karvarakud ei paljune ega taastu. Parim lahendus on võtta tinnitust kui meeldivat, mitte ebameeldivat kaaslast ja püüda elada nii, et seda vähem märgata, jälgida.

„Hiilivalt tekkiv ja sisekõrva tüüpi kuulmislangus on tavaliselt jääv ning seda ei saa tagasi pöörata. Äkk-kuulmislangust, ka sisekõrvaga seotud, mis võib tekkida tundidega ja ka erinevatel põhjustel, on võimalik siiski ravida, kui inimene pöördub võimalikult kiiresti spetsialisti juurde. Kuulmislanguse probleem on kasvav „trend“: kolmandik elanikkonnast vanuses 40–60 ja pooled üle 80-aastased inimesed kogevad kuulmislangust. Arvestades tänapäeva noorte kõrvaklappide kasutamise intensiivsust, on tulevikus kindlasti oodata ka varasemas eas tekkivaid kuulmisprobleeme,“ mainib otorinolarüngoloog.

Mida me ise saaksime enda sisekõrva heaks teha? Suurna ütleb, et peaksime andma ka sisekõrva rakkudele võimaluse puhata ja nende jaoks on puhkus vaikus! „Minna välja mürakeskkonnast, ka kõrvaklappide kasutamisel tuleb teha pause, vähemalt 15-minutilisi. Tore oleks elada ka stressivabalt ja positiivse meelelaadiga – kindlasti tuleks see kasuks!“ annab arst nõu.

Kui kuulmine halvem, siis abi kõige lähem

Kuuldeaparaadid.ee juhatuse liige Kalev Rabi ütleb, et esimene samm on endale teadvustada, kas tegu on kuulmislangusega. Levinud eksiarvamus on, et kuulmislangus tähendab lihtsalt vaiksemat kuulmist või täielikku kurtust.

Tipptasemel kuuldeaparaat aitab mõõduka kuulmislanguse korral taastada kuulmise peaaegu normaalsele tasemele.

Viimastel aastatel on uuritud kuulmislanguse mõju inimese tervisele ja leitud, et ravimata kuulmislangus suurendab oluliselt dementsuse ja depressiooni riski.

„Kuuldeaparaadid jagunevad kõrvatagusteks ja -sisesteks mudeliteks. Kõrvatagused aparaadid asuvad kõrva taga ja on ühendatud väikese toru või juhtmega, mis viib heli kõrva sisse. Need on kergesti hooldatavad, reguleeritavad ja mugavad kanda, mistõttu sobivad need paljudele. Kõrvasisesed aparaadid on väiksemad ja diskreetsemad, sest need paigutatakse otse kuulmekäiku. Need valmistatakse kliendi kõrva järgi, kasutades 3D-printimise tehnoloogiat. Kuna need peavad mahtuma kuulmekäiku, võib teatud tehnoloogilisi funktsioone, nagu näiteks Bluetooth-ühendus, olla keerulisem lisada,“ tutvustab Rabi lahendusi.

Kaasaegsed kuuldeaparaadid on tehnoloogiliselt väga arenenud. Need kohandavad end ümbritseva keskkonnaga millisekundite jooksul, fokuseerides heli inimesele, kellega vestlete. Lisaks näevad mõned uuemad mudelid välja nagu tavalised juhtmevabad kõrvaklapid.

Kuidas valida õige kuuldeaparaat?

Õige kuuldeaparaadi valimisel tuleb lähtuda enda igapäevaelust ja kuulmiskeskkondadest. Soodsamad aparaadid sobivad hästi lihtsamatesse olukordadesse, näiteks televiisori vaatamiseks või vaikse vestluse pidamiseks. Keerukamad mudelid imiteerivad loomulikku kuulmist ka rahvarohketes kohtades, nagu restoranid ja suured koosolekud.

„Parima kuulmistulemuse saavutamiseks on oluline, et mõlemad kõrvad saaksid kuuldeaparaadi, kui kuulmislangus esineb mõlemas kõrvas. Kui kasutada seadet vaid ühes kõrvas, kaotatakse olulisi kuulmisfunktsioone, näiteks suunataju ja parem- ning vasakpoolsete helide eristamine. Seda võib võrrelda prillide kandmisega – kui nägemine on nõrgenenud mõlemas silmas, on vaja klaase mõlema silma ette. Sama kehtib ka kuulmise puhul,“ räägib Kuuldeaparaadid.ee juhatuse liige.

Tipptasemel kuuldeaparaat aitab mõõduka kuulmislanguse korral taastada kuulmise peaaegu normaalsele tasemele. See tähendab, et kuuleb tänaval lähenevat autot, saab aru vestlustest koosolekutel, restoranides ja muudes keerukates keskkondades ja nautida looduses taas linnulaulu.

„Raskema kuulmispuudega inimesed saavad samuti kuuldeaparaatidest märkimisväärset abi, kuid mida suurem on kuulmislangus, seda keerulisem on saavutada normilähedast kuulmiskogemust. Samuti on oluline pöörata tähelepanu kuulmiskahjustuse ennetamisele,“ lisab Rabi.

350-eurone kuuldeaparaat on juba heal tasemel, võimaldades näiteks nutitelefoniga ühendamist ja kvaliteetset kuulmist vaiksemates keskkondades. 736-eurone mudel sobib ka keerukamatesse olukordadesse, näiteks koosolekutele ja restoranidesse. Tipptasemel kuuldeaparaatide hinnad võivad ulatuda 2000–3000 euroni. „Riiklik toetus kehtib ka nendele seadmetele, lihtsalt inimese enda omaosalus on vastavalt suurem,“ lisab Rabi.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (2)