Diviisi staabi jaoskonnaülem kolonelleitnant Marten Suur sõnas “Ukraina stuudios”, et ukrainlased on suutnud vabastada osa alasid Kupjanski ümber, kus veel hiljuti olid Venemaa sõdurid. Lisaks tõi kolonelleitnant välja, et külm talv mõjub ukrainlastele rängalt, kuid ka vaenlastel on keerulisem rünnata madala temperatuuri ja lume tõttu.
Kuidas kirjeldada hetkel rindeseisu ja millised on olnud viimase nädala olulisemad sündmused?
Viimasel nädalal on rinne püsinud üsna stabiilne ja uusi suuri avanguid kumbki pool teinud ei ole. Venelaste peamine pingutus on jätkuvalt suunatud Pokrovskile. Abisuunaks on Kupjansk ning Sumõ, Kurski ja Zaporižžja suunad on toetavad pingutused, kus püütakse leida uusi võimalusi edasiliikumiseks, sidudes samal ajal Ukraina üksusi ja piirates nende manöövrivabadust.
Kas kuskil on näha ka surve tugevnemist?
Praegu ei saa öelda, et surve oleks kuskil märgatavalt tugevnenud, kuid Pokrovskis hoitakse survet endiselt kõrgel. Kupjanskis tundub surve olevat veidi vähenenud. Info on seal mõnevõrra vastukäiv, kuid ukrainlased on seal vaieldamatult saavutanud teatud edu – linna ümber on alasid tagasi võetud, mis lihtsustab linnas viibivate Ukraina üksuste olukorda, kuna neid ei saa enam igast küljest tulistada.
Rindekaarti vaadates ei ole Venemaa väed aasta alguses oluliselt edasi liikunud. Mis on selle taga?
Kindlasti on põhjuseks kurnatus – mobilisatsiooniressurss on otsakorral ja uued inimesed ei ole veel rindele jõudnud. Oma mõju avaldab ka pühadeperiood ja külmad ilmad, mis teevad edasitungimise lihtsalt raskemaks.
Mida tähendab, et uued inimesed ei ole veel rindele jõudnud? Kas on oodata suuremat värsket jõudu?
Aasta lõpus allkirjastas Venemaa president seadusemuudatused, millega muudeti mobiliseerimise metoodikat ja reservväelaste kasutamist. Praegu ei ole veel teada, et sel viisil mobiliseeritud inimesed oleksid rindele jõudnud või et nad oleksid vabastanud märkimisväärselt personali toetavatest funktsioonidest.
Kuigi rinne püsib paigal, on aasta algus silma paistnud Venemaa intensiivsete õhurünnakutega Ukraina linnadele ja energiataristule. Miks nad seda teevad ja kui edukad need rünnakud on?
Venemaa doktriin näeb ette sõdimist riigi kui terviku, mitte ainult armee vastu. Samuti panustavad nad sinna, kus on lootust edule. Kuna ilmad on külmad, on elektri ja soojavarustuse kadumise mõju elanikkonnale tuntav, siis rünnataksegi tsiviiltaristut, et demoraliseerida ühiskonda ja vähendada tööstuse tootmisvõimsusi. Sellel on ka poliitiline efekt, mida saab kasutada argumendina läbirääkimistel.
Tundub, et Ukraina on nende rünnakute tõrjumisega hädas. Kas neil napib varustust või on rünnakute mass lihtsalt liiga suur?
Seal on mitu tegurit. Esiteks on venelased eelmise aasta jooksul teinud kõva arendustööd: neil on uued droonitüübid ja sidevahendid. Nad suudavad umbes kord nädalas korraldada väga massiivse droonirünnaku.
Teiseks on nad muutnud taktikat. Kui eelmise aasta teises pooles suurendasid venelased lennukõrgust, et vältida Ukraina lähimaa õhutõrjet, mis sundis Ukrainat oma õhutõrjet rindele ümber paigutama, siis nüüd on lennukõrgust taas vähendatud. Ukraina ei ole jõudnud sellele veel täielikult reageerida ehk oma lähitõrjevõimekust taastada. Sõjapidamine ongi tegevuse ja vastureaktsiooni ahel – kes kiiremini uue sammu teeb, saavutab ajutise edu.
Kes on praegu innovatiivsem pool?
Seisu võib pidada üsna tasavägiseks. Venelased on eelmise aasta teises pooles teinud drooninduse valdkonnas märkimisväärseid edusamme, luues odavaid ja töökindlaid lahendusi nii rinde- kui ka pikamaadroonide osas. Ukraina vastureaktsioonidest me veel palju ei tea, kuid töö käib, sest neil on väga palju kaalul.
Venemaa kasutas hiljuti uut raketti Orešnik. Kas tegemist on tõsise sõjalise relva või pigem propagandaga?
Selle võib liigitada rohkem propagandateoks. Tegemist on suhteliselt uue ja innovatiivse lahendusega, kuid hetkel on see pigem poolik produkt. Ajalugu näitab, et Venemaa insenerid suudavad pakkuda teravmeelseid lahendusi, kuid seeriatootmine osutub sageli pudelikaelaks. Hea näide on tank Armata – näitajate poolest võimas, aga tööstus ei suuda pakkuda masstootmiseks kõlbulikku mootorit, mistõttu need tankid rindele ei jõua.
Kui Orešnik oleks juba masstootmiseks valmis ja nii hea, ei peaks venelased praegu liimima kokku vineerist ja papist droone. Orešnikule sisuliselt vastumeedet ei ole, aga selle masstootmist ja laialdast kasutamist tõenäoliselt niipea ei tule, piirid seab ka hind.
Kas Ukraina rünnakutaktikas on näha muutusi? Vahepeal sihtisid nad naftatööstust.
Viimased teated räägivad rünnakutest Vene drooni- ja sõjatööstuse vastu. Laias laastus ei ole nad aga midagi kardinaalselt muutnud – rünnatakse seda, mida rünnata on võimalik.
Kuidas mõjutab praegune külm periood ja pakane sõjategevust?
Mõjutab oluliselt. Kohtades, kus maapind on külmunud, on see muutunud tehnikale paremini läbitavaks, samas paks lumikate takistab liikumist. Madalad temperatuurid mõjutavad väga palju droonindust: akud ei kesta ja nende laadimine on väljakutse. Samuti tekitab probleeme seadmete jäätumine ja madal pilvisus.