„Kui oleks aimanud, et huvi nii suur on, siis oleks muidugi kohe rohkem teinud, aga tagantjärele tarkusega on nagu ikka …“ nendib ta.
Eesti keele instituudi (EKI) tänapäeva eesti keele osakonna juhataja Sirli Zupping ja juhtivleksikograaf Margit Langemets tõdevad, et õigekeelsussõnaraamatu ilmumine on ikka olnud oodatud sündmus ja nõudlus selle järele üsna ootuspärane, ent polnud teada, kui paljud inimesed vajavad tänapäeval paberile trükitud sõnaraamatut lisaks veebis kättesaadavale.
Küsimus, kas ÕS ka tulevikus paberil ilmub või kolib täielikult veebi, on esialgu lahtine, sõltudes keelekasutaja vajadusest. Praegu püsib paberväljaande vajadus suuresti sellel, et eesti keele riigieksamitel tohib kasutada vaid raamatu kujul olevat ÕSi.
Samas ei või alahinnata sümboolset väärtust – leidub piisavalt inimesi, kes soovivad vastse ÕSi paigutada raamaturiiulile varem ilmunute kõrvale, toob Langemets esile.
ÕSist puudumine ei tähenda sõna keelamist
Kuigi suur osa ÕSi jõudnud materjalist on olnud Sõnaveebis kättesaadav alates 2019. aastast, on raamatu ilmumine toonud ka värsket vastukaja.
„Tundub, et uus ÕS vastab kasutajate ootustele. Esimene tagasiside on olnud väga hea,“ märgib Langemets.
Sõnaraamatu koostamisel juhinduti põhimõttest, et ÕS esitab peamiselt neutraalse keele, ametliku suhtluse ehk ametikeele infot ja sõnavara. Nii on võinud välja jääda muid täiesti tavalisi sõnu, mida kõik kasutavad.
Langemets selgitab, et kui EKI ühendsõnastikus Sõnaveebis on kokku 180 000 sõna ja ÕSi mahub 60 000, siis mahub raamatusse vaid iga kolmas sõna. „Samas on kõik saadaval Sõnaveebis, nii et see ei tohiks väga suur mure kasutajale siiski olla,“ lisab ta.
ÕSist puudumine ei tähenda kaugeltki sõna keelamist, kummutab Langemets levinud väärarusaama – kui sõna ÕSis ei ole, tähendab see pigem seda, et kasutada tuleb teisi allikaid.
Uusi sõnu ja väljendeid ilmub muutuste tuules
ÕSi on lisatud ka umbes 500sõnaline valik uusi, viimasel ajal eesti keeles kasutusele võetud sõnu.
Neidki on EKI ühendsõnastikus Sõnaveebis tegelikult oluliselt rohkem. Näiteks eelmisel aastal lisandus üle 200 uudissõna ja -väljendi.
„Värsked lisandused peegeldavad viimase aja teravamaid teemasid, nagu muutunud julgeolekuolukorda, tehisaru kiiret arengut ning digiturvalisuse väljakutseid,“ iseloomustab Langemets ja toob näiteks, kuidas julgeoleku ja kriisivalmidusega seotud aruteludes kajastavad üha sagedamini esile kerkivaid teemasid sellised märksõnad nagu droonisõda ja droonituvastus ning droonidega seotud rollid droonitaja, droonioperaator ja droonipiloot.
Kriisivalmiduse ja haavatavusega seoses räägitakse aga üha enam ohukohtadest, kriisipoodidest ja kerksuskeskustest. Tehisaru ja digikeskkonna mõju ilmestavad uudissõnad tehisplära, andmeinsener, lausandmetöötlus, aga ka veebiruumi ohte kirjeldavad meediakriitiline, internetiohutus, libaveebileht ja võltsleht. Rohepöörde, kestlikkuse ja tarbimisharjumuste muutustega seonduvad ananassinahk, positiivset keskkonnamõju kirjeldav käejälg ning toidujagamine ja toiduringluskapp.
Uued sõnad jõuavad EKI sõnastikesse nii pideva tekstide jälgimise kui ka keelekasutajate vihjete kaudu. Sestap on EKI tiim tänulik, kui inimesed annavad uutest sõnadest märku. Hõlpsaim on seda teha Sõnaveebi tagasisidevormi kaudu.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare