Poliitilised kemplused uue haigla rajamise üle on kestnud aastaid, aga 2024. aastal kuulutas Tallinn välja haigla projekteerimise hanke ning mullu septembris sõlmiti ka vastav leping. Seda projekti vedas Isamaa abilinnapea Karl Sander Kase. Pärast oktoobrikuiseid valimisi on Isamaa jätkuvalt tüüri juures, aga nüüd ei tegeleta enam uue haigla rajamisega, vaid otsitakse võimalusi selle lõpetamiseks.
“Enne 2025. aasta KOV valimisi võttis eelmine linnapea 30 miljonilise projekti koostamise kohustuse, milleks ka tegelikult vahendeid ei olnud. Siin on küsimus, kas linn peab kandma oma õlgadel ka riigi poolt seadusega ettenähtud kohustusi,” lausus Tallinna abilinnapea Riina Solman.
Solmani sõnul on Tallinna uue haigla projekteerimine külmutatud ning sellega ei ole võimalik edasi minna enne, kui pealinn ja riik lepivad kokku ühises rahastamises riigikogu tasemel. Abilinnapea sõnul on tänane reaalsus selline, kus reformierakondlasest sotsiaalminister Karmen Joller on uue haigla ehitamise osas risti vastupidisel seisukohal kui sotsiaalministeeriumi ametnikud.
Plaanide kohaselt peaks uue haigla projekt valmima 2028. aasta lõpuks ning samal ajal tekib uus võimalus eurotoetuste küsimiseks. Solmani sõnul on linn tellinud juriidilise analüüsi.
“Tuleb teha selgeks, kas see õhkõrn lootus saada Euroopa Liidu rahastust on olemas või mitte. Projekti tellimine on eeldus, et kavatsed ka ehitada. Sa ei saa minna Euroopa eelarvest raha küsima, kui sul ei ole projekti. See on ka tõsi,” sõnas Solman.
Eelmise linnapea Jevgeni Ossinovski (SDE) sõnul on koos sotsiaalministeeriumiga tehtud ära suur eeltöö, et leida lahendusi juriidilistele ja rahalistele probleemidele ning planeerida uus haigla optimaalsena.
“Me tegelikult jätkasime ja viisime järgmisse faasi projekti, mis algatati tegelikult kümme aastat tagasi ja mida viimati vedas endine linnapea Mihhail Kõlvart. See, et nüüd on nii Kõlvart kui ka Isamaa oma seisukohta selles osas muutnud, on suhteliselt hämmastav,” ütles Ossinovski.
Ossinovski hinnangul tähendab Solmani projekti külmutamise jutt seda, et haiglat ei tulegi.
Kui Isamaa heidab ette, et Ossinovski võttis uue haigla projekti tellimisega linnale mitmekümne miljonilise katteta kohustuse, siis endise linnapea sõnul oli 2028. aastaks valmima pidanud projekti puhul kõik täpselt läbi kalkuleeritud.
“See aeg ei ole ka juhuslik, vaid see oligi nii mõeldud, et meil on selleks ajaks uus vabariigi valitsus ja meil hakkab uus eurovahendite periood, mis võimaldab meil seda finantsskeemi, mida me riigiga läbirääkisime, ka realiseerida,” ütles Ossinovski.
Ossinovski sõnul on võimalik kriisihaigla võimekuse loomiseks saada Euroopast toetusi 100 miljonit, teist sama palju saaks CO2 vahenditest ning ülejäänu peaks tulema omanikulaenust.
“Kus nii riik kui linn annaksid AS Tallinna Haigla laenu selleks, et nad haigla valmis ehitaksid ja siis aktsiaselts maksaks oma tegevuste arvelt kümne aastaga selle raha tagasi,” lausus Ossinovski.
Kui uus haigla jääb ehitamata, tuleb korda teha olemasolevad haiglad, mida pole uue meditsiinilinnaku ootuses aastaid põhjalikult renoveeritud. Uue haigla ehitushind on hinnanguliselt 850 miljonit eurot, vanade hoonete korda tegemine 650 miljonit eurot ja see kulu jääks ainult Tallinna maksumaksjate kanda, sest selleks pole võimalik Euroopast toetust küsida ega CO2 raha kasutada.
Ida-Tallinna keskhaigla on otsekui läbilõige Eesti ajaloost, osa hooneid on pärit vabariigi algusaastatest, teised ehitasid saksa sõjavangid peale teist maailmasõda, aga isegi kui hooned täielikult renoveerida, siis kõiki tänapäeva tingimusi pole võimalik ehitustehniliselt sinna luua.
Tallinna haigla juhi Arkadi Popovi sõnul on väga keeruline vanu haiglaid renoveerida nüüdisaegsetele nõuetele vastavaks. Ta tõi näiteks operatsioonibloki, millel on väga spetsiifilised nõuded ventilatsioonile, valgustusele ja elektrile.
“Selleks, et ehitada ümber operatsiooniblokki, seda renoveerida, peame katkestama, kas kirurgilisi tegevusi või olulisel määral seda kokku tõmbama, sest töötavas operatsiooniblokis teha remonti on praktiliselt võimatu,” sõnas Popov.
Kui uus haiglalinnak jääb ehitamata, siis vajavad uusi korpusi nii praegused Ida- ja Lääne-Tallinna haigla kui ka Tallinna lastehaigla. Kui praeguse linnavõimu hinnangul kestavad olemasolevad haiglad veel paarkümmend aastat, siis Popov nii optimistlik ei ole.
“Puht ehituslikult hoone ilmselt võib seista ja püsida, aga kui me räägime patsiendi seisukohast, kes tahab saada ravi normaalsetes tingimustes ja nendest meedikutest, kes nendes haiglates töötavad, siis ma arvan, et see ei ole päris õige lahendus,” lausus Popov.
Tervishoiueksperdi Toomas Palu sõnul ehitatakse haiglaid 50 aastase perspektiiviga ja nii pole vananenud mitte ainult Tallinna haigemajad, vaid sama saatus ootab ees ka riigile kuuluvat Põhja-Eesti regionaalhaiglat, mis on suuresti ehitatud 1980. aastal.
Palu sõnul ei ole ühe kohaliku haigla ehitamine nii üle kivide ja kändude ning kümnendi kestnud protsess ainuüksi Eesti eripära.
“Igal pool on tervishoid küllalt poliitiline, sest seal on palju huvigruppe. Eestis teeb selle keerulisemaks aga see, et ühte piirkonda teenindab valitsemise poolest nagu kahele omanikule kuuluvad asutused. Seda me näeme küll, et väga raske on kokkuleppele jõuda erinevate omanike vahel,” ütles Palu, lisades, et arutelud aitaksid ühise eesmärgi nimel leida lahendust.