Välisminister Margus Tsahkna sõnas “Aktuaalses kaameras”, et USA presidendi tolliähvarduste valguses tasub jääda rahulikuks ning meenutada, et ka Euroopa Liit on võimeline USA-le kehtestama omapoolseid tolle, mis suurriigi majandusele raskelt mõjuksid.
Mis on Eesti positsioon USA president Donald Trumpi tolliähvarduste suhtes?
Nagu eelmise aasta lõpus ütlesin: kinnitagem turvavööd ning jäägem hästi rahulikuks ja enesekindlaks. Eesti on Euroopa Liidu liige. Praegusel hetkel on kogunenud Euroopa Liidu liikmesriikide suursaadikud, arvatavasti kogunevad esmaspäeval ka välisministrid. Kui vaja, siis on Euroopa Liit võimeline vastama omapoolsete tollidega.
Aga praegu ei ole Ameerika Ühendriigid veel neid otsuseid langetanud. Ma arvan, et Euroopa peab näitama tugevust ja ühtsust. Meil on see jõud ka majanduslikult olemas, sest Ameerika Ühendriikide majandus sõltub samuti väga palju kaubandusest Euroopa Liiduga.
Mis sõnumiga läks Eesti saadik kogunemisele?
Meie peasõnum on see, et me toetame väga selgelt Taanit. Me seisame kindlalt põhimõtte eest, et territoriaalse terviklikkuse printsiip kehtib ja mitte keegi ei saa muuta territooriume sõjalise jõuga. See on Eesti jaoks eksistentsiaalne küsimus, nagu ka Euroopa jaoks laiemalt.
Samuti on oluline sõnum, et Euroopa peab püsima ühtsena. Praegu saadikud hindavadki ja kraadivad seda julguseastet 27 liikmesriigi vahel.
Mis seisus on praegu liitlassuhted Euroopa ja USA vahel? Kas NATO veel elab?
NATO elab ja me tegeleme probleemidega nende tekkimise järjekorras. Ilmselgelt oleme aga viimase aasta jooksul näinud, et need suhted on tingimuslikud ja see surubki Euroopa liitlasi rohkem kokku. Kui tahetakse Trumpiga midagi läbi rääkida või kui Trump meilt midagi tahab, siis on ka meil olemas oma tugevused, et panna oma nõudmised letti. Võtame asja rahulikult.
Kas kõik see ei vii praegu tähelepanu eemale Venemaa agressioonisõjalt ja Ukrainalt, kes vajab toetust?
Kindlasti Putin ja võib-olla ka Hiina liider naeravad pihku, sest kõik need pinged, mis on liitlaste vahel – kas NATO sees või laiemalt Euroopa ja USA vahel –, on vesi tegeliku agressori veskile. Meie ja Euroopa huvides on oma tugevusi kasutades hoida transatlantilised suhted toimimas, aga tõepoolest – need suhted on tingimuslikud ja me peame aru saama, et peame oma osa ise ära tegema.