Kui veel mõned aastat tagasi oli tavaline, et Tartu Ülikooli kliinikumis sünnitas päevas kuus naist, siis praegu tuleb sageli ette ka päevi, kus sünnitamas on vaid üks kuni kolm ema. Sündide arv on vähenemas, kuna ebakindlus laste saamiseks on suur.
Tartus teadurina töötav Maria on üks noortest naistest, kes on lapse saamise peale küll mõelnud, kuid ei tunne, et praegu oleks selleks õige aeg.
“Ma hoolin oma tervisest, näiteks väärtustan und ja vaba aega, ning kui saan lapse, siis kõik need asjad on ohus või kaovad ära mingiks ajaks vähemalt. Ma tahaks ka rahalises mõttes olla stabiilsem. On asju, mida ma tahaks, et mul enne lapsi olemas oleks. Näiteks autojuhiluba ja oma auto, mida mul praegu ei ole. Suurem korter ka. Alles eelmisel aastal ostsin endale esimese korteri, aga see on üsna väike korter ja sinna ma last ei tahaks,” ütles Maria.
Maria sõnul on tema tutvusringkonna inimestel aga suurim takistus laste saamisel sobiva elukaaslase leidmine, kellega pere luua. Samuti on oluline, et lapsevanemaks saamiseks oleks valmis mõlemad.
“Paarisuhte vundament peab olema piisavalt hea, et mõlemad tunnevad, et ükskõik kui keeruliseks see teekond läheb, siis oleme mõlemad seal olemas. Naise vaatest, et ta ei jää öösel üksi karjuva lapsega ja saab tuge, kui seda vaja on. Mehe puhul täpselt sama, et kui temal on hirmud, et tema on ainuke, kes peab raha sisse tooma või ka hirm vastutuse ees, et siis ka need saavad maandatud,” lausus analüütik Anna.
Ka rahvastikuteadlase Mare Ainsaare sõnul toovad uuringud välja, et ligi 50 protsenti neist, kes sooviks last saada, lükkab lapse saamise edasi just partnerlussuhete tõttu. Viimastel aastatel on aga kasvanud ka näiteks eluaseme, toimetuleku ja haridusega seotud majanduslike põhjuste mõju. Lisandunud on ka üleilmne ebakindlus.
“Globaalne ebakindlus on tegelikult Eesti sündimuste ajaloos uus nähtus. Kümme aastat tagasi me ei rääkinud, et inimesed on ebakindlad selle tõttu, mis toimub kolm riiki eemal või maailmas ja kas maailmarahu või kliima kuidagi muutub,” sõnas Ainsaar.
Praeguse aja ebakindlust arvestades võib olla raske ka lapse eest vastutada.
“Kui sa elad sellises suurte valikute ühiskonnas, mis meil on tegelikult, mis on väga hea, kui sa planeerid oma elu ja vaatad, kuidas teistel läheb. Kui ümberringi tundub, et on palju ärevust ja teadmatust, siis on lapse saamise ikkagi vastutuse teema,” lausus TÜ sotsiaalpoliitika kaasprofessor Dagmar Kutsar.
“Kui täna keegi pakub mulle Tallinnas rohkem raha selle eest, et emaks saada, siis see mind ei pane rohkem lapsi tahtma. Küsimus on selles, kuidas me suudame rohkem vastutust võtta ja kuidas me tekitame selle, et need paarisuhted on tugevamad. Kuidas me tekitame selle, et kui laps haigeks jääb ja tema vanavanemad on paratamatult tööealised inimesed, kes käivad tööl ja kes ei saa puhkuseid võtta, siis oleks tugi olemas. Lapse kasvatamiseks on vaja küla, et aga kui küla tööl käib, siis kuhu ma jätan selle lapse,” ütles Anna.
Professor Kutsari sõnul aitaks vastutusega seotud hirme leevendada stabiilsus ühiskonnas ja sotsiaalne kindlustunne. Praegune poliitika aga paljude jaoks kindlustunnet ja stabiilsust ei paku.
“Läbi Eesti pika poliitikaajaloo ei ole meil perepoliitika puhul olnud põhjust väga muretseda, et muudetakse midagi. See on selline väga uus trend, mis meil on viimastel aastatel olnud ja kindlasti ta ei suurenda turvatunnet,” lausus Ainsaar.
“Huviharidusele riik kahandas raha. Kui haridus on tasuta, siis alusharidus ei ole tasuta. Sellise üldise hinnatõusu taustal ei ole see väga motiveeriv ja paneb ikka mõtlema, kuidas me toime tuleme, sest juba 30 aastat tagasi, kui me tegime analüüse, selgus, et üht või kaht last suudetakse oma ressursi peal ülal pidada, aga kolmandast lapsest algab tõsine vaesuse risk,” ütles Kutsar.
“Riik saaks aidata noori peresid oma eluaseme soetamisega. Esimese korteri ostmine ei ole lihtne. Isegi see esimene sissemakse on paljudele raske,” sõnas Maria.
Kui maailma mõjudega on Ainsaare sõnul raske tegeleda, siis paarisuheteks võiks tõsta noorte teadlikkust.
“Noored peaksid valmistuma ette, kuidas eluraskuste, perekonnaga ja ka lastega hakkama saada. See peaks selline koolihariduse osa olema, mida kõik saavad,” lausus Ainsaar.
Küsida tuleks rohkem ka meeste arvamust, et kasvatada neis kindlustunnet ja maandada hirme. Samuti rääkida laste saamisest positiivsemalt.
“Rohkem anda teada noortele, et see, et sa lapsi saad, ei tähenda nüüd seda, et sul peavad muud hüved ära jääma. Näiteks, sa ei saa enam reisil käia või sa ei saa enam sõbrannadega tantsimas käia. Tegelikult on need kõik võimalikud. Ma arvan, et see laiem arutelu ka emaks saamise või pere loomise osas peaks olema positiivsem,” ütles Anna.
Allikas:
“Aktuaalne kaamera. Nädal”