Sel nädalal teisele lugemisele tuleva Tartu linna eelarve suurimateks investeeringuteks on ka sel aastal kultuurikeskuse Siuru ja Sõpruse silla ehitus. Opositsioon kritiseeris Tartu suurt laenukoormust, mis on nende hinnangul viimase piiri peal.
Tartu linna käesoleva aasta eelarve maht ulatub ligi 330 miljoni euroni, olles möödunud aasta eelarvest umbes viis protsenti suurem. Linnavalitsus tegi eelarve muutmiseks 44 ettepanekut, volikogu opositsioonierakonnad esitasid kokku 16 ettepanekut.
Eelarve teise lugemise eel soovib linnavalitsus eelnõus korrigeerida mitmeid punkte.
Tartu abilinnapea Martin Bek toob mõned näited: “Tegevustuludesse kavandame 600 000 eurot lisaks, kuna viimases kvartalis oli palgakasv prognoositust suurem, investeeringute tuludes saame arvestada 1,4 miljoni euroga toetuste osas. Mis puudutab kulude poolt siis koalitsioonileppest lähtuvalt tõstame sel aastal laste ja täiskasvanute hooldajatoetust, 114 000 eurot on selle hinnalipik.”
Raha on soov juurde anda näiteks ka Emajõe kaldapromenaadi rajamisele, mis võetakse algsega võrreldes suuremalt ette. Eelarvest on välja võetud aga näiteks Laia ja Turu tänava rekonstrueerimise kulu – mõlemale tänavale pidid tulema ka rattateed. Küll aga jätkuvad tööd Paju tänava väljaehitamisega, mis on osa rattateede põhivõrgust. 900 000 euro ulatuses saab raha juurde Sõpruse silla rekonstrueerimine.
Sõpruse sild on ka sel aastal linna üks suuremaid investeeringuobjekte, lisab Bek: “Suuremad investeeringuobjektid 2026. aastal on seotud Siuru ehitusega –kuni 10 miljonit eurot, Sõpruse silla renoveerimine – ligi kuus miljonit eurot, kuid ka haridustaristu uuendamine – Härma gümnaasium on minemas osalisse rekonstrueerimisse ja sinna on kavandatud 4,1 miljonit eurot.”
Koalitsioonikõnelustel lubatud Veeriku kooli renoveerimise plaaniga ollakse nii kaugel, et sel kevadel on soov välja kuulutada projekteerimishange. Kokku on investeeringuteks eelarves ette nähtud 51,8 miljonit eurot. Eelarvedefitsiit on käesoleval aastal 13,25 miljonit eurot.
Opositsioonierakonnad tegid eelarvesse 16 muudatusettepanekut, millest arvesse võeti osaliselt mõned üksikud, sõnab Tartu linnavolikogu rahanduskomisjoni liige, keskerakondlane Artjom Suvorov. Tema hinnangul on linnaeelarve paras kaos.
“Me oleme elanud viimastel aastatel väga palju tänu laenurahadele. Kui kunagi mina töötasin linnavalitsuses siis meie laenukoormus oli 30 miljonit eurot, praegu on pea 200 miljonit eurot, see on ikkagi väga-väga suur vahe. Pluss näiteks sel aastal me võtame 30 miljonit laenu, neist 20 läheb laenu teenindamisele. Ma ei usu, et see on okei olukord, oleme ennast lõhki laenanud,” rääkis Suvorov.
Ka rahanduskomisjoni aseesimees, Eesti 200 kuuluva Daniel Kõiv tõdes, et Tartu eelarve on jätkuvalt pankroti äärel ning linnavalitsuse esitatud ettepanekud eelarve muutmiseks Tartut edasi ei vii.
“Meie laenukoormus on maksimumis, meil ei ole võimalik tegelikult investeerida linnana, sest linnaelanike arv kahaneb. Populism, kus enne valimisi lubatakse väga palju muutusi kulmineerub sellega, et pärast valimisi tegelikult muutust ei tulnud,” ütles Kõiv.
Beki sõnul opereeritakse eelarvega ikkagi selles mahus, mis on võimalik.
“Loomulikult avaldab meile mõju tulumaksureform, mis vähendab meie tööealiste pealt laekuvat tulumaksuosa ja kui me vaatame, millised võimalused üldse omavalitsusel linna arendamiseks on, siis ilma laenuta see ei olegi mõeldav, nii et see kriitika ei päde,” leidis Bek.
Tartu linna käesoleva aasta eelarve on volikogus teisel lugemisel neljapäeval.