Peking teatas, et Hiina majandus kasvas 2025. aastal viis protsenti. Majanduse suurimateks proovikivideks on vähenenud nõudlus ja kinnisvarakriis, samas eksport jätkab kasvu.
Hiina majanduskasvu vedas mullu ekspordi hüppeline kasv. USA tollipoliitikast hoolimata ületas Hiina kaubandusülejääk mullu triljoni dollari piiri. Nii ulatuslikku kaubandusülejääki pole majandusajaloos varem nähtud.
Analüütikud eeldasid eelmise aasta alguses, et USA tollid kahjustavad Hiina eksporti. Selle asemel suunas Hiina oma kaubavood teistesse piirkondadesse.
“Selgus, et kaubandussõda ei tabanud Hiinat eriti rängalt,” ütles Austraalia finantsfirma Macquarie Group ökonomist Larry Hu.
Aasta lõpus siiski Hiina majanduse hoog rauges, neljandas kvartalis kasvas see 4,5 protsenti, kvartal varem aga 4,8 protsenti.
Mõned majandusteadlased toovad välja, et Hiina majandus näitab kahesuunalist kasvu. Eksport ja tootmine püsivad tugeval tasemel, samal ajal kui sisetarbimine ja kinnisvaraturg ei ole paranemise märke näidanud.
“Meil on olnud ebaühtlane taastumine,” ütles Hiina ökonomist Xiangrong Yu.
Mõned analüütikud eeldavad, et Hiina võib tarbimise toetamiseks suurendada riigisiseseid investeeringuid. Malaisia panga Maybank ökonomist Erica Tay ütles, et leibkondade kulutuste kasv sõltub sissetulekute ja kinnisvaraturu paranemisest.
Riigisisese tarbimise kasvu piirab aga demograafiline kriis. Hiina rahvaarv väheneb ning eksperdid hoiatavad, et lähiaastatel see trend kiireneb veelgi. Rahvastik vananeb ja eeldatakse, et pensioniealine elanikkond, kes on 60-aastased ja vanemad, kasvab 2035. aastaks enam kui 400 miljonini praeguselt 280 miljonilt.