«Kui inimene ei tea, milliseid töid majas tehakse või kes neid teeb, võib ta pahaaimamatult lasta korterisse kurikaela,» selgitab Naris. Tema sõnul on just regulaarne ja arusaadav infovahetus üks tõhusamaid viise pettuseid ennetada. Ent kuidas panna inimesi rohkem ühistu töös osalema? «Lakooniline kutse üldkoosolekule ei motiveeri kedagi. Inimestele tuleb selgitada, mida majas teha plaanitakse, miks otsuseid tehakse ja kuidas need elanikke puudutavad,» selgitab Naris.
Naabrussuhetest sõltub kortermajas väga palju. «Hästi hoitud maja ei ole ainult remonditud fassaad või korras katus. Sama oluline on see, kas inimesed tunnevad üksteist ja usaldavad ühistu juhtimist,» rõhutab Naris. «Toimivate korteriühistute tunnuseks on usaldus, avatus, viisakus, läbipaistvus, ausus ja tegevused, mida maja heaks on tehtud,» räägib ta.
Paraku jätab suhtlemisoskus tihtipeale soovida. «Põrkuvad erinevad seisukohad ja arvamused ning kui kohal pole kedagi, kes tasakaalupunkti aitaks luua, on riid kerge tulema,» leiab Naris.
Ent mida siis teha korteriomanikuga, kes paistab nautivat ühistegevusele kaigaste kodarasse loopimist? «Tuleb jõuda põhjuseni, miks inimene niimoodi käitub. Tihti võidakse põhjusena tuua midagi muud, kui tegelikult on,» soovitab ta. «Muidugi on korteriühistu juhil väga raske leida aega, et inimesega pikalt tegelda, ent tuleb aega võtta. Ega muu ei aita kui kuulamine ja rääkimine,» rõhutab ta. Tema sõnul peavad inimesed saama oma seisukohad välja öelda, sest ilma nende ärakuulamiseta ei tohiks otsuseid langetada.