Et kaitsta põlluvilju kahjurite eest, pritsitakse põldudele kahjurimürke ehk pestitsiide.
Kuid see, mis on põldureile kasulik, võib kahjulik olla kalureile — ja eelkõige kaladele.
Rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Jason Rohriga Ameerika Ühendriikidest Indianast Notre Dame’i Ülikoolist on jõudnud tõdemusele, et ka väikesed pestitsiidikogused kalade elukeskkonnas võivad lühendada kalade eluiga.
Rohr ja ta kolleegid uurisid lähemalt pestitsiid kloropürifossi mõju Hiina magevetes elavatele nugaviidikatele.
Kloropürifoss on putukamürk, mis toimib putukate närvisüsteemile. Nugaviidikad on karpkalalased, keda leidub Aasia idaosa maades.
Teadlased analüüsisid läbi enam kui 24 tuhande kalaisendi kohta kogunenud andmed.
Kalad pärinesid veekogudest, millest mõnedes esines kloropürifossi üsna madalas kontsentratsioonis, mõnedes aga ka täiesti märkamatul määral.
Rohr ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Science, et nugaviidikatel, kes olid püütud kloropürifossi sisaldanud veega järvedest, olid telomeerid lühenenud rohkem kui puhtamast elukeskkonnast pärit liigikaaslastel.
Telomeerid on rakutuumas kromosoomide otstes paiknevad DNA-jupid, mille lühenemine on olendi vananemise märk.
Ka oli saastunumate järvede kalastik keskeltläbi nooremaealisem, mis viitab sellele, et keskmine eluiga on sealsetel kaladel lühem.
Laboris tehtud katsed toetasid looduskeskkonnas elanud kalade kohta tehtud tähelepanekuid: pikaajaline kokkupuude vähese hulga kloropürifossiga avaldas telomeere lühendavat toimet.
Lühiajalisel kokkupuutel suurema koguse selle putukamürgiga samalaadset toimet ei olnud.
Kui pestitsiididele kasutusluba antakse, siis enne seda tehakse ohutuskatseid, kuid lühemas ajaskaalas ja suurte pestitsiidikogustega, nii et pikema plaani ohud, mida põhjustavad väiksemad pestitsiidikogused, võivadki jääda kahe silma vahele.
Kloropürifossi kasutamine on Euroopa Liidus siiski juba aastast 2020 keelatud, kuid Ameerika Ühendriikides tänaseni veel osaliselt ja Hiinas täieliselt lubatud.
Eurooplaste toitu on seda närvimürki kasutuskeelust hoolimata sattunud mõnikord ka viimaseil aastail: sisseveetud taimekasvatussaaduste nagu banaanide või apelsinide kaudu.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.