Osa riigikogu koalitsioonisaadikud on koostanud seaduseelnõu, mis muu hulgas alandaks hasartmängumaksu. Kui algatajate sõnul muudaks see Eesti atraktiivsemaks hasartmängukeskkonnaks ja suurendaks seeläbi ka maksulaekumist, siis opositsiooni hinnangul seda järeldada ei saa.
Hasartmänguseaduse sisulisi norme ei ole üle 15 aasta muudetud. Eelnõu ühe koostaja, reformierakondlase ja õiguskomisjoni esimehe Madis Timpsoni sõnul on eelnõu üks eesmärke muuta Eesti atraktiivsemaks välisriikides tegutsevatele kaughasartmängu ettevõtetele. Nii saaks parandada hasartmängumaksu laekumist spordi ja kultuuri rahastamise suurendamiseks.
“Me oleme siin ju rääkinud sellest kuulsast suurhallist, et võiks teha ja kogu aeg nagu menetleme ja menetleme. Tegelikult mina kirjutasin sellele algatusele alla eelkõige kui tippspordi ja treenerite toetusgrupi liige. Iga sent, mis õnnestub juurde saada, et seda suuralli rahastada, on minu arvates sportlastele ja kultuuriinimestele meelepärane tegu,” selgitas Timpson.
Timpsoni sõnul ei oska ta prognoosida, kui palju võiks eelnõu abil maksulaekumised suureneda. Alles eelmisel aastal oli aga valitsusel plaanis kaughasartmängudele kehtivat maksu tõsta. Esmalt tõusis see viielt protsendilt kuuele ning järgmisel aastal oleks see pidanud veel seitsmele protsendile tõusma. Eelnõu järgi võiks aga maksumäär nüüd langeda igal aastal 0,5 protsenti ja jõuda aastaks 2029 nelja protsendi peale. Nii võiks Eestis saada nii-öelda kaughasartmängu paradiis.
“Kaughasartmängu paradiis võiks meist saada küll. Mõte ongi ju see, et need välismaised ettevõtted, kes praegu tegutsevad seal kuskil oma tegutsemiskohas, on märgitud ametlikult Malta näiteks, tuleks Eestisse. Need inimesed, kes kuskil, ma ei tea, Prantsusmaal, Hispaanias mängivad, et nende kasum tuleb meile,” avaldas Timpson lootust.
Eelnõu arutamisel on juhtivkomisjoniks määratud rahanduskomisjon. Komisjoni aseesimehe ja keskerakondlase Andrei Korobeiniku hinnangul on tegemist seadusega, mis paneb meid tulu kaotama, mitte juurde saama.
“Eelnõu algatajad jäid uskuma lobiste, kes lubasid, et kui see maksumäär langeb, siis kohe tulevad siia kasiinod ja kaugmängude teenusepakkujad. Reaalsus on see, et see analüüs on tegemata ja teiste riikide kogemused näitavad, et selline paariprotsendiline langetus turgu väga ei mõjuta. Neile on palju olulisem stabiilne majandus ja selline kindlus,” ütles Korobeinik.
Eelnõus märgitakse, et seadus aitaks täita kultuurkapitali ülesannet kaasata kultuuri- ja spordivaldkonda eraraha, et seeläbi rajada ja renoveerida spordiehitisi. Korobeiniku sõnul on positiivne pool see, et eelnõu arutamine võimaldab potentsiaalselt alustada debatti spordi ja kultuuri rahastamise üle, mis pole praegu tema sõnul piisavalt läbipaistev.
“Meil oli kuni aastani 2017 hasartmängude nõukogu, mida võis armastada, vihata, aga seal vähemalt see otsustamisprotsess oli läbipaistev. Seal olid eksperdid, kes tegid ettepanekuid. Praegu midagi sellist ei ole. Kui valitsus tahab toetada mõnda suurüritust, siis nad lihtsalt teevad selle otsuse. Riigikogus seda mõjutada ei saa. Eksperdi arvamust nad ei küsi ja miks näiteks teine suurüritus jääb toetust ilma, seda keegi ei tea,” rääkis Korobeinik.
Hasartmängumaksu seaduse muutmise algatasid järgmised riigikogu liikmed: Timo Suslov, Anti Haugas, Kristo Enn Vaga, Madis Timpson, Jüri Jaanson, Kristina Šmigun-Vähi (kõik Reformierakonna fraktsioonist) ja Tanel Tein, Diana Ingerainen, Stig Rästa, Tarmo Tamm, Kadri Tali, Kalev Stoicescu, Marek Reinaas, Ando Kiviberg, Peeter Tali ja Toomas Uibo Eesti 200 fraktsioonist.
Eesti 200 fraktsiooni liikmed Kadri Tali, Marek Reinaas, Toomas Uibo Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR