Läti televisiooni saade De Facto avalikustas eelmisel aastal, et heategevusorganisatsioon Tev küsis Ukrainasse saatvate autode eest raha, mis on vastuolus seadusega. Pärast teema päevavalgele toomist asus asja uurima ka Läti politsei.
Lätis kehtib juba mitu aastat seadus, mis võimaldab joobes juhtidelt sõidukeid konfiskeerida. Osa nendest autodest on annetatud ka Ukrainale. Neid autosid kasutatakse nii humanitaar kui ka sõjalistel eesmärkidel.
Heategevusorganisatsioon Tev pakkus nende sõidukite transportimisel abi. Need autod oleksid pidanud jõudma abivajajate kätte ilma tasu nõudmata. De Facto avalikustas, et Tev hakkas aga abi kohale toimetamise eest tasu küsima.
30. juunil 2025 algatas politsei nende väidete osas uurimise, neli kuud hiljem alustati kriminaalmenetlust.
“Praegu on kriminaalmenetlus kvalifitseeritud vastavalt kriminaalseadustiku paragrahvile 177(3), mis käsitleb ulatuslikku pettust või organiseeritud grupi poolt toime pandud pettust. Uurimine on pooleli, seega politsei rohkem kommentaare ei anna,” ütles Läti politsei avalike suhete osakonna juht Simona Grāvīte.
De Facto sai esimesed teated selle kohta, et Tev nõudis abisaajatelt raha, eelmise aasta 12. juunil. Saade viis seejärel läbi ajakirjandusliku eksperimendi, mille käigus Ukraina armees tegutsev Jaroslav helistas ühingu esindajale Amela Al-Asbahile ja uuris auto saamise võimaluste kohta.
“Oleme arvutanud, et meie kulud on tuhat eurot auto kohta. Ja me küsime hüvitist kütuse eest, et see sinna viia. Kindlustus on samuti kohustuslik, see on samuti meie kulu. Midagi on vaja parandada, varuosi on vaja osta. Mõnikord pole need autod isegi Riias. Näiteks oleme Riias, aga auto on kuskil väljaspool Riiat. Peame nende autode transportimiseks haagise ostma või rentima. Lühidalt, kulusid on kogu aeg. Ja me saame need edasi saata ainult siis, kui need umbes tuhande euro suurused kulud kompenseeritakse,” vastas Amela Al-Asbahi.
Läti rahvusringhääling LSM kirjutab, et alguses toimetati joobes juhtidelt konfiskeeritud autosid niiöelda Twitteri konvoi ehk ühenduse “Agendum” abil. Hiljem hakkas varustuse riiklik amet (NVA) tegema koostööd teiste valitsusväliste organisatsioonidega. Koostöö Teviga hakkas pärast seda, kui ühing ise oli pöördunud siseministeeriumi poole. Eelmisel suvel see koostöö lõpetati.
“Algatati audit ja vastavalt sellele lõpetati koostöö. See oli meie asutuse otsus,” ütles NVA avalike suhete esindaja Sofija Upatniece.
De Facto palus NVA-l näidata dokumente, mis tooksid välja Ukrainas olevad autode saajad. kriminaalmenetluse tõttu pole NVA seda informatsiooni esitanud.
Ka Riia linnavolikogu peatas ajutiselt koostöö Teviga. Linnavolikogul ja Tevil oli ligi saja tuhande euro suurune koostööleping, mille raames pidi Ukrainasse Tšernihivisse kerkima varjupaik.
“Viimased lepingud Ukraina tsiviilelanike toetamiseks ühingu Tev kaudu sõlmiti eelmise aasta varakevadel, volikogu eelmise koosseisu ajal. Oli olemas koostööleping varjupaiga rajamiseks Tšernihivis. Minu teada on see loodud,” ütles Riia linnapea Viesturs Kleinbergs.