Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ütles, et kohtureformi raames kavandatud maakohtute ühendamine jääb ära, aga kohtute haldamiseks luuakse kohtuhaldusteenistus, mis hakkab paiknema Tartus.
“Kogu avalikkuse tähelepanu on läinud sellele, et kohtutele ei ole üldse meeldinud nelja maakohta ühendamine, mis oleks olnud mõistlik teha, aga see tegelikult on kohtureformi paketist ainult üks väike detail. Ja arvestades seda, et me otsime mõistlikku tasakaalupunkti, siis me tõepoolest praegu maakohtute liitmisest loobume,” rääkis Pakosta esmaspäeval ERR-ile.
Reformi suurimaid muutusi on aga kohtute juhtimise andmine ministeeriumist kohtute enda kätte, millega Pakosta sõnul kasvab oluliselt kohtute iseseisvus ja sõltumatus.
“Ministri asemel nimetavad kohtunikud ise, kuidas juhtimine täpselt käib ja kes seda juhtimist täpselt korraldab. Kohtute haldamist on siiamaani teinud ministeerium, mis ei ole mõistlik – haldusküsimused tuleks ikkagi lahendada kohapeal ja vastavad ressursid antakse ka kohtusüsteemile üle,” rääkis ta. “Piltlikult öeldes lahkuvad ministeeriumist need inimesed, kes siiamaani kohtute haldamisega tegelesid ja kohus hakkab ise enda haldamisega tegelema. See on peaaegu nagu haridusministeeriumi kolimine Tartusse – kohtute haldamine ministeeriumist liigub kohtute enda kätte ja liigub siis konkreetselt Tartusse.”
Veel tõi Pakosta esile kohtunike spetsialiseerumise: “Kohtureformi tegevused ja eesmärgid tulenevad tegelikult kohtute endi koostatud ja kinnitatud arengukavast ja seal on tõesti ette nähtud, et maailm muutub keerulisemaks ja suurem spetsialiseerumine on vajalik ja seda me igati toetame. Spetsialiseerunud kohtunik tunneb valdkonda, ta on koolitunud – noh näiteks lähisuhtevägivallale või ta ka näiteks keskkonnaõiguse osas – ja seetõttu ta jõuab kiiremini ja õiguskindlama lahendini.”
Minister rõhutas, et kohtureformi eesmärk on kiirendada kohtuotsusteni jõudmist.
“Me näeme kahjuks, et kulud kohtutes on väga palju kasvanud, aga kohtumenetlused on läinud samal ajal oluliselt pikemaks. Ja seal (kohtureformis – toim.) on terve pakett erinevaid muudatusi, mis inimestele kiiremad kohtuotsused toovad, aga ka õiguskindlamad kohtuotsused, mis tulenevad suuremast spetsialiseerumisest,” selgitas ta.
Rääkides kohtureformi ajaraamidest, ütles justiitsminister, et mõistlik oleks, kui riigikogu jõuaks eelnõu suveks vastu võtta ja siis jääks pool aastat aega ettevalmistustöödeks.
“Ja 1. jaanuarist 2027 peaks siis iseseisvam, sõltumatum ja poliitikutest kaugemale asuv kohus oma tegevust alustama,” ütles ta lõpetuseks.