Maailma Majandusfoorum (WEF) teatas esmaspäeval, et Iraani välisminister Abbas Araghchi ei osale sel nädalal Šveitsis toimuval Davosi tippkohtumisel. Araghchi kavas olnud esinemine langes Iraanis toimuvate ohvriterohkete meeleavalduste tõttu terava kriitika alla.
WEF rõhutas, et pärast Teherani hiljutist meeleavalduste verist mahasurumist ei oleks ministri osalemine õige. Araghchi pidi esinema teisipäeva lõunal individuaalses vestlusvoorus.
“Iraani välisminister ei osale Davosis,” seisab WEF-i sotsiaalmeediapostituses.
“Kuigi kutse esitati talle eelmisel sügisel, tähendab tsiviilelanike traagiline hukkumine Iraanis viimaste nädalate jooksul, et Iraani valitsuse esindatus Davosis ei ole sel aastal kohane,” lisasid tippkohtumise korraldajad.
WEF-i tegevdirektor Mirek Dušek ütles esmaspäeval Euronewsile, et Araghchi kutsuti “juba mõnda aega tagasi”. Dušek sõnas Euronewsile, et esmaspäeva hommikuse seisuga ei ole temaga kavas ühtegi sessiooni.
USA senaator Lindsey Graham oli üks paljudest, kes kritiseeris Iraani välisministri võimalikku osalemist WEF-i iga-aastasel kogunemisel.
“Need, kes selle programmi eest vastutavad – mida kuradit te mõtlete? Ma ei suuda ette kujutada halvemat sõnumit, mida meeleavaldajatele saata,” kirjutas Graham sotsiaalmeedias.
“Olen kindel, et kutse Iraani välisministrile osaleda Maailma Majandusfoorumil Davosis on moraalitõstjaks protestijatele, kes surevad tänavatel vabaduste nimel, mida Euroopa peab iseenesestmõistetavaks – või siis mitte,” märkis ta.
“Iraani välisministri praegune kutsumine esinema oleks võrdväärne Hitleri kutsumisega maailmaüritusele pärast kristalliööd. See otsus annab taktitundetusele täiesti uue tähenduse. Jumal õnnistagu protestijaid. Jätkake protestimist. Teeme Iraani taas suureks (Make Iran Great Again),” sõnas Graham.
Samas oodatakse Davosi USA presidenti Donald Trumpi, kes teeb seal oma esimese visiidi viimase kuue aasta jooksul, tuues Šveitsi Alpidesse kaasa Washingtoni eeldatavalt kõigi aegade suurima delegatsiooni.
USA-s baseeruv inimõiguslaste uudisteagentuur HRANA hindas pühapäeval Iraanis hukkunute arvuks ligikaudu 3919, hoiatades, et see arv tõuseb tõenäoliselt veelgi. Iraani siseallikad on Euronewsile väitnud, et kardetavasti võib hukkunute arv ulatuda lausa 15 000-ni.
Trump kutsus üles Iraanile uut juhtkonda otsima
Nädalavahetusel kutsus Trump üles lõpetama ajatolla Ali Khamenei 37 aastat kestnud valitsemisaega.
“On aeg otsida Iraanile uut juhtkonda,” ütles Trump keset spekulatsioone võimaliku sõjalise operatsiooni kohta regioonis, millesse oleksid kaasatud USA ja Iisraeli väed.
Iraani president Masoud Pezeshkian reageeris sellele hoiatusega, et igasugune rünnak riigi kõrgeima juhi vastu tähendaks sõja algust.
“Rünnak meie riigi suure juhi vastu võrdub täiemahulise sõjaga Iraani rahva vastu,” kirjutas Pezeshkian sotsiaalmeedias.
Trump teatas ka 25-protsendilise tollimaksu kehtestamisest riikidele, kes ajavad Teheraniga äri, sihtides lisaks olemasolevatele sanktsioonidele spetsiifiliselt islamivabariigi kaubanduspartnereid.
USA president pole veel võimaliku sõjalise sekkumise osas otsust langetanud.
Eelmisel nädalal ähvardas Trump Teherani korduvalt sõjalise sekkumisega, lubades meeleavaldajatele abi ja toetust. Eelmise nädala teisipäeval kutsus ta rahvast üles proteste jätkama ja “institutsioone üle võtma”, teatades, et “abi on teel”.
Kuigi USA personal viidi otsese USA-Iraani vastasseisu hirmus piirkonna lennubaasidest minema, ei alustanud Trump sõjalist sekkumist, väites, et talle teatati tapmiste peatumisest.
Khamenei on pidevalt eskaleeruvas sõnasõjas süüdistanud Trumpi ja Washingtoni rahutuste õhutamises.