Riigikohus jättis rahuldamata kahe ettevõtte kaebused, mis puudutasid pesitsevate lindude kaitseks kehtestatud raiepiiranguid. Samas leidis riigikohus, et riik peaks metsamajandaja vastutuse täpsemalt piiritlema.
Metsandusettevõtted OÜ Voore Mets ja AS Lemeks Põlva vaidlesid keskkonnaametiga riigikohtus, millisel juhul võib pesitsevate lindude kaitseks keelata ajutiselt lage- ja harvendusraied.
Mõlemad ettevõtted said keskkonnaametilt 2021. aastal raieloa ja alustasid sama aasta kevadel metsatöid. Maikuus käskis aga amet pesitsevate lindude kaitseks raied peatada kuni kesksuveni.
Ettevõtted otsustasid seepeale esitada kohtule kaebused, milles paluti tunnistada keskonnaameti korraldused õigusvastaseks ja hüvitada tööseisakuga tekitatud kahju.
Kuna Eesti looduskaitseseaduses linde kaitsevad sätted tuginevad Euroopa Liidu linnudirektiivile, siis küsis riigikohus 2023. aasta detsembris kohtuasja lahendamiseks Euroopa Kohtult eelotsust.
Euroopa Kohtu 2024. aasta eelotsusest selgus, et Euroopa Liidu õigus siiski võimaldab raietöid pesitsevate lindude kaitseks peatada.
Riigikohus juhtis tähelepanu tõigale, et looduskaitseseaduse piirangud kehtivad igaühele ning neid keelde tuleb järgida sõltumata sellest, kas keskkonnaamet on metsamajandajaid eelnevalt hoiatanud või järelevalvet teinud.
Niisiis ei ole firmadel õigust nõuda riigilt kahju hüvitamist, sest nad peaks kahjusid seadusest tulenevalt niikuinii kandma.
Riigikohtu lahendist selgus, et kuigi lindude pesitsustihedus võib metsaraiuja tahtluse kindlaks tegemisel olla oluline, ei pea keskkonnaamet raiekeelu jõustamiseks metsas linde ega nende pesasid kokku lugema.
Kohtuotsuses sisalduva järgi peaks riik õigusselguse tagamiseks määratlema metsamajandaja vastutuse piirid, sest Euroopa Liidu linnudirektiivid jätavad liikmesriikidele põhimõttelise valikuruumi.
“Need kriteeriumid võiks luua vähemalt ümberlükatavad eeldused metsa raiuja tahtluse või selle välistamise küsimuses,” selgitas riigikohus otsuses.