«On mõistetav, et suure lumesaju ajal ja lumistel teedel liiklemisel on keeruline auto tagumist otsa ja numbrimärki puhtana hoida, aga sellegipoolest on tähtis, et juhid teeksid regulaarselt ringi ümber auto ning puhastaksid lumest nii auto numbrimärgi kui kõik tagumised tuled, isegi kui see mõne aja pärast jälle täis tuiskab. Seda teevad ka politseipatrullid, aga juba mõned kilomeetrid kõrvalist teed võib töö nullida ja seepärast polegi imestada, et vahel ka lumise numbrimärgiga patrullautosid liikluses näha on,» meenutas politsei.
«Lund täis tuiskava auto tagumise otsa juures on aga eriti oluline see, et tänapäevased LED-valgusallikad ei tooda piisavalt soojust, et lumi tuleklaasilt ise ära sulaks. Lumme mattunud tuled on otsene turvarisk, sest tagasõitjate nähtavus on lenduvas lumes niigi piiratud ja kui eessõitja tuled ka ei paista, jääb eessõitja manöövritele reageerimiseks aega veelgi vähem,» ütles Arukase lõpetuseks.
Liiklusseadusest tulenevad nõuded maastikusõiduki juhile:
• Maastikusõidukiga võib liigelda maastikul või seda parkida üksnes maaomaniku või -valdaja loal.
• Maastikusõiduk peab olema kantud registrisse.
• Juht peab olema kaine ja omama juhtimisõigust.
• Sõidu ajal peab juhil olema peas motokiiver. Kuivõrd maastikusõidukil liikudes ei kaitse inimest mitte ükski kest, on just kiiver see, mille arvelt järeleandmisi teha ei tohiks.
• Ranna ja kalda piiranguvööndis võib maastikusõidukiga sõita ning parkida looduskaitseseaduses sätestatud korras.
• Maastikusõidukiga ei tohi sõita aga teel, välja arvatud jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel, kus seda lubab sellekohane liikluskorraldusvahend.
• Maastikusõidukiga võib teed ületada tingimustel, et tee on mõlemale poole piisavalt nähtav ja sellega ei tekitata ohtu teel liiklejatele ja sõidutee ületatakse kõige lühemat teed mööda.
• Teel sõites peab maastikusõiduki juht andma teed teistele liiklejatele.