Itaalia välistas vägede saatmise Gröönimaale. Kaitseminister Guido Crosetto naeruvääristas üksikute Euroopa riikide sõdurite saatmist Gröönimaale ja nimetas seda strateegiliselt mõttetuks.
Otsus vägesid mitte saata langes ajaliselt kokku pühapäeval toimunud telefonikõnega Itaalia peaministri Giorgia Meloni ja USA presidendi Donald Trumpi vahel.
Meloni sõnul tuleks Arktika julgeolekut tagada kollektiivselt, mitte üksikute riikide tegevuse kaudu.
Itaalia peaminister rõhutas, et tema prioriteet on dialoogi taastamine ja eskaleerumise vältimine. Meloni kinnitusel on selge suhtlus hädavajalik Euroopa ja USA vaheliste arusaamatuste ületamiseks. Ta lisas ka, et Trump näis olevat dialoogile avatud.
Samas märkis Meloni, et kavandatavad USA tollimaksud on viga ja et ta oli oma seisukoha Trumpile selgelt edastanud.
Reedel naeruvääristas Itaalia kaitseminister Guido Crosetto ideed Euroopa riikide vägede saatmist Gröönimaale.
“Mida suudavad saavutada sada, kakssada või kolmsada sõdurit? See kõlab nagu nali,” ütles Crosetto möödunud reedel ja nimetas Itaalia vägede saatmist strateegiliselt mõttetuks.
“Meie huvides on hoida läänemaailm ühtsena ja tegutseda alati NATO ja ÜRO raamides,” sõnas Crosetto. Ta märkis, et killustatud vägede paigutamisest on vähe kasu.
Crosetto tegi avalduse pärast Saksamaa teadet, et Taani kutsel saadetakse Gröönimaa pealinna Nuuki luuremissioonile 13 kaitseväelast. Need Saksa sõdurid on aga juba tagasi tõmmatud.
Taani on tugevdanud oma sõjalist kohalolekut saarel osana laiemast Euroopa jõupingutusest tagada saare julgeolek. Nuuki on saabunud ka Prantsuse väed, kellele peaksid järgnema Hollandi, Kanada, Rootsi, Ühendkuningriigi ja Norra üksused.
Pühapäeval teatas Trump sotsiaalmeedia ja ametlike avalduste kaudu, et USA kehtestab 10-protsendilise tollimaksu riikidele, kes seisavad vastu Washingtoni plaanidele Gröönimaal. Ta hoiatas, et tollimaksud võivad tõusta 25 protsendini alates 1. juunist 2026, kui ei jõuta kokkuleppele Gröönimaa “täielikus ja lõplikus ostmises” USA poolt.