Eesti meeste tennis on taas pildile tulemas, kui esile on kerkinud maailma edetabelis 200. kohta hoidev Daniil Glinka ning Eesti esireket Mark Lajal, kes mullu murdis end 150 parema hulka. Vikerraadio traditsioonilises spordisaates “Spordipühapäev” analüüsisid Eesti tennise hetkeseisu endine tippmängija Jürgen Zopp ja praegu Glinkat juhendav Kenneth Raisma.
Tennise hooaja esimese suure slämmiturniiri kvalifikatsioonis Austraalias astusid ka eestlased võistlustulle. Kahest Eesti mehest pääses avaringist edasi Glinka, kelle jaoks turniir lõppes teises ringis. Mark Lajali võistlus piirdus seekord kvalifikatsiooni avaringiga. Kui hinnata Eesti tennise olukorda vaid tippspordi põhjal, on läbi aegade ühe edukaima Eesti tennisisti Jürgen Zopi sõnul seis pigem hea.
“Meil on esimest korda kaks meesmängijat esimese 200 seas, selle koha pealt on seis pigem hea, noorteklassides võib-olla nii hea seis ei ole. Read on natuke hõredamad, riigisisene noorte konkurents on hõre,” tõdes Zopp. “Ma ei ole noorte tennises väga palju aega viibinud, aga mõned asjad on silma jäänud. Kollektiivset koos tegemist on minu ajaga võrreldes võib-olla vähemaks jäänud, igaüks proovib kuskil oma nurgas oma süsteemi enda ümber ehitada.”
“Ka see vana kulunud jutt, et noored on natuke pehmemad ja hapramad; võib-olla tervisemuresid on rohkem. Ma ei taha öelda, et minu ajal olime kõik terved kui purikad ja panime täie rauaga, aga natuke liiga killustatud on see kõik: peaksime leidma rohkem mooduseid, kuidas kõik koos igapäevast tööd teha,” lisas Zopp.
Mark Lajal – Luis Carlos Alvarez Eesti ja Mehhiko vahelisel Davise karikasarja kohtumisel Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
2012. aastal maailma edetabelis 71. kohale kerkinud ja kuus aastat hiljem Prantsusmaa lahtistel kolmandasse ringi murdnud Zopi sõnul ei ole tennis tema ajastuga võrreldes oluliselt muutunud. “Põhitõed ja alustalad, mis peavad ühel sportlasel olema, on säilinud. Töö, tervis, rutiinitaluvus, mängutase. Minu mängijakarjäär ei olnud ka nüüd nii palju aega tagasi, et oleks mingid suured muutused jõudnud toimuda. Laias laastus need sportlase omadused, mis viisid siis tipu suunas, viivad ka nüüd.”
Zopp usub, et ka eestlasest tennisetreener on võimeline mängija maailma tippu viima ning selleks pole ilmtingimata vaja välismaist juhendajat. “Kogenud tipptreeneriga on tõenäosus suurem, aga nendele on ka rahaliselt raskem ligi pääseda. Küsimus ongi, mis meil Eesti mõistes maailma tipp on: kas 100, 50 või 300 hulka jõudmine. Välismaale uisapäisa tormata ei ole ka mõtet, kui Eestist läheb tavaline mängija, siis ega talle punast vaipa lahti ei rullita. Esialgu tuleb ikka koduste vahenditega end tõestada.”
Daniil Glinka treeneri Kenneth Raisma sõnul on tennis küll individuaalala, kuid just karjääri algusaastatel pannakse edule alus koostöö kaudu.”Võib-olla oleme natuke ära hellitatud nendest hiilgeaegadest, mis olid viis-kümme aastat tagasi, kui Anett [Kontaveit] ja Kaia [Kanepi] olid naistest eesotsas ja Jürgen Zopp meestest TOP100 seas. See, et väikese riigi kohta on kolm inimest saja seas, ongi erandlik,” usub Raisma. “Praegu olid meil meestest kaks mängijat slämmiturniiri kvalifikatsioonis, mis on väga hea tulemus; naistest on meil peale kasvamas paar väga head noort. Nii hiilgeaeg, nagu mõned aastad tagasi oli, pole, aga millegi üle nuriseda ka ei saa.”
“Nad on erinevad mängijad,” alustas Raisma Lajali ja Glinka võrdlemist. “Daniili tean juba 15 aastat, olen ise koos temaga üles kasvanud ja treeninud, tema suurimad tugevused on kindlasti töövõime, järjepidevus ja tahtejõud. Tegemist ei ole maailma kõige andekama, küll aga väga distsiplineeritud ja sihikindla mängijaga. Mark vastupidi – ka väga-väga töökas, aga julgen väita, et talle on ka looduse poolt rohkem antud.”
Daniil Glinka Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Glinka jättis selja taha karjääri selgelt parima hooaja, kui tõusis maailma edetabelis 300 koha võrra ning jõudis ka kahel Challengeri turniiril finaali. Novembris tuli Kanadas ka esimene Challengeri tiitel. “See on väga-väga suur tõus, Daniiliga vaatasime ka aasta lõpus, et võib-olla kolm-neli mängijat tegid sarnase tõusu. See näitab, et sul on väga õnnestunud aasta olnud; eeldab, et oled kogu hooaja jooksul olnud terve, stabiilne ja saanud mängida. See ronimine on aga keeruline, sest mida madalama tasemega turniir on, seda vähem edetabelipunkte saad,” selgitas Raisma.
Ka Raisma usub sarnaselt Zopile, et Eesti tennist aitaks edasi viia parimaid noori ühe katuse alla koondav süsteem. “Mulle jääb mulje, et noormängijate suurim konkurent Eestis on teine Eesti noormängija, kuigi tegelikkuses me ju tahaks läbi lüüa Euroopas ja tulevikus ka maailmas. Kui saaksime parimad noored ühte punti treenima ja mingi kogenud treeneri neile etteotsa, võiks see konkurents olla edasiviiv jõud. Kui kõik proovime eraldi oma asja ajada, olemegi kõik eraprojektid. See ei ole ainult minu arvamus, selle üle on palju arutletud ja seal on ka omad takistused, miks seda on keeruline luua, aga selle poole me võiksime püüelda,” mõtiskles kümne aasta eest Wimbledoni juunioride paarismängu meistriks kroonitud Raisma.