Ukraina armeel on suured probleemid mobilisatsiooniga. “Aktuaalse kaamera” võttegrupp käis polügoonil Dnipropetrovski oblastis ning rääkis nii kogenud sõdurite kui ka äsja mobiliseeritutega.
Instruktor kutsungiga River on Ukraina kaitseväes juba neljandat aastat. Ta on sõdinud Bahmutis, Harkivi oblastis ja Venemaal Kurski oblastis. Seal sai ta haavata ja praegu õpetab baaskursuse läbinuid, kes on tulnud äsja brigaadi.
“Praegu on neil veel kaitsetahe olemas. On ka neid, kes on vähem motiveeritud. Aga kokkuvõttes see kolmik, kes praegu harjutas, on motiveeritud, tugev ja valmis sõdima,” ütles River.
Igas kolmikus on vähemalt üks kogenud sõdur.
“Selleks, et neid usaldada, on vaja nendega koos harjutada. Sellepärast ma olengi siin, kuigi mul on juba sõjakogemus. Ma vaatan, kuidas nad töötavad. Kui me näeme mingeid vigu, siis kohe korrigeerime,” lausus Artur.
Mandariin, samamoodi nagu Artur ja River, on sõjas juba neljandat aastat.
“Sõda muutub väga kiiresti. Enne liikusime me gruppides, kus oli seitse-kaheksa liiget. Nüüd on keelatud nii suuri gruppe positsioonidele saata, maksimum kaks-kolm inimest. Varem pöörasime liikudes rohkem tähelepanu tulekontaktile vaenlasega, praegu on aga vaja rohkem taevasse vaadata,” rääkis Mandariin.
Sellel hetkel kõlab käsk “Õhk!” ning kõik varjuvad eri suundadesse. Taevas sumiseb “mopeed” – nii kutsuvad Ukraina sõdurid vene ründedrooni Geran. Hetke pärast kaob see silmapiirilt ja harjutused jätkuvad.
“Võib-olla neist ei saa supersõdalased, aga jalaväelasele sellest tasemest piisab,” ütles River.
Osa nendest sõduritest tuli just tagasi positsioonidelt Zaporižžja oblastist, teised alles harjutavad enne positsioonidele minekut.
“Mõnikord öeldakse, et lähete sinna üheks nädalaks, siis tuleb transport ja võtab teid peale. Võib aga juhtuda, et transport ei saa tulla pommitamiste ja droonide tõttu ning siis sa jääd sinna kauemaks,” lausus Artur.
Kas uued sõdurid on valmis sõdima sama vapralt nagu nende kogenud kaaslased?
“On ka neid, kellel puudub tahtmine. Nad elasid kodus oma rahulikku elu ja ei taha surra. Nad tahavad lihtsalt elada. Kui nad satuvad meile siia, me anname neile edasi oma sõjakogemust. Siis saavad nad aru, mis neid ees ootab ja mis nad peavad tegema, et ellu jääda. Nende eesmärk ongi nüüd ellu jääda,” ütles Mandariin.
Mõne päeva pärast saadetakse need mehed esimest korda elus rindele. Enne sinna minekut ei taha nad eriti meediaga suhelda.
“Parem oleks mitte sõdida, vaid rahulikult koos elada. Lõpetagem üksteise pihta tulistamine ja tapmine. Konflikte on parem lahendada mingil muul viisil,” ütles Võlodõmõr.
“Instruktorid õpetavad meid hästi, sest neil on sõjakogemus. Õpetamine on siin kõrgel tasemel,” lausus Asjaajaja.
Küsimusele kas tal on hirmus vastab “Asjaajaja” ausalt: “Jah. Hirmus.”