Veiko Randlaine avaldas ERR-i portaalis ilmunud kommentaaris arvamust, et valdkonna areng vajab Eestis strateegiat, tugevat teadus- ja arendustegevust ning selgemat õigusruumi. Nende väidetega on keeruline mitte nõustuda, kuid pilt on siiski palju nüansirikkam ja pelgast strateegiadokumendist jääb uuele tasandile jõudmiseks väheks.
Droonivaldkond seisab silmitsi arvukate väljakutsetega. Nõudlus on hüppeliselt kasvanud, droonidelt eeldatakse üha keerukamat funktsionaalsust. Tehnoloogiline võidujooks on teinud toodete turule jõudmise aja enneolematult lühikeseks.
Vaatamata ajasurvele peame tagama, et siin arendatavad tooted oleksid kvaliteetsed ja et väljast ostetud toodete hangete tingimused oleksid tehnoloogiliselt piisavalt läbimõeldud. Lisaks vajame rohkem insenere ja tarkvaraarendajaid, usaldusväärseid lahendusi side-, navigatsiooni- ja automatiseerimise vallas. Seda jada võiks lõputult jätkuda.
Minu hinnangul ei seisne sellistes oludes tegutsemisel lahendus mitte niivõrd uues visioonidokumendis kui olemasolevate tegijate koordineeritud kokku toomises.
Kogukond peab tahtma koostööd teha
Soomes tutvustati hiljuti nn droonistrateegiat, mis paljusid nimetatud väljakutseid lahendada püüab. Tegu polnud küll riikliku plaaniga, pigem valdkonna ettevõtetest moodustatud klastri koondatud ühise vaatega.
Siin peitub ka oluline õppetund Eestile. Valdkonna arendamiseks ei ole alati vaja mõne ministeeriumi eestvedamisel välja töötatud paberit. Kogukonna ühiselt sõnastatud ambitsioon, mida riik omalt poolt võimendab, võib olla veelgi tõhusam vundament.
“Seal, kus peaks toimuma koostöö, käib pahatihti võitlus, mille käigus konkureeritakse nii ideede, spetsialistide kui ka raha pärast.”
Oleme sellise platvormi käivitamiseks väga tugevas stardipositsioonis. Droonivaldkonda edendavad pädevad tegijad, kes on juba väga palju väga õiges suunas ära teinud, aga kõik need osapooled tegutsevad omas kindlas suunas, hoides sageli teadlikult omaette. Seal, kus peaks toimuma koostöö, käib pahatihti võitlus, mille käigus konkureeritakse nii ideede, spetsialistide kui ka raha pärast.
Lai ring tugevaid tegijaid
Metroserdi rakendusuuringute keskuse droonitehnoloogiate valdkonna roll selles väärtusahelas on pakkuda teadusarendustegevusi, labori- ja katsekeskkondi, kus hinnata droonide töökindlust, keskkonnataluvust, koostalitlust ja vastupidavust häiretele, et Eesti ettevõtted ei peaks oma lahenduste valideerimiseks välismaalt teenust ostma.
Sisekaitseakadeemia kaugseire teadus- ja arenduskeskus on parim ekspert siseturvalisuse alal: droonide kasutamisel seiretegevustes, politseis, piirivalves, päästes. Keskuse huvi on tagada, et Eestis oleks olemas katsealad ja tehnoloogiad, millega testida droonide toimimist ka keerulistes ja häiritud tingimustes.
Kaitseväe ja kaitseväe akadeemia põhieesmärk on mõistagi kaitsevõime ning selles valdkonnas on nõudlus praegu kõige suurem. Droonid peavad olema töökindlad, integreeritavad olemasolevatesse süsteemidesse ja suutma täita väga erinevaid ülesandeid. Selle osapoole huvi on, et Eesti ettevõtted suudaksid pakkuda vähemalt osa strateegilistest alamsüsteemidest siin kohapeal, et kriisiolukorras ei jäädaks välismaiste tarnete piirangute taha lõksu.
Droonivaldkonna arengusse panustab ka lennuakadeemia, mis tegeleb tsiviillennunduse, ohutuse ja õhuruumi juhtimise valdkonnas. Lennuakadeemia huvi on, et droonindus integreeruks sujuvalt Eesti ja Euroopa tsiviillennunduse üldisesse raamistikku.
Ja loomulikult on meie droonikogukonna suurim vara meie ettevõtted ehk droonide arendajad, sensorite ja tarkvaralahenduste loojad, side- ja navigatsioonisüsteemide arendajad. Nende huvi on väga praktiline: kiire ligipääs testaladele, paindlik regulatsioon ja kindlus, et nende tooted jõuavad nii meie riiklike struktuurideni kui ka eksporditurgudele.
Kuidas osapooled kokku tuua?
Kõigi nende tegijate huvid on seega erinevad, aga täiesti klapitavad. Seda juhul, kui oleks loodud turvaline raam, kus kõik osapooled saaks jagada oma võimekusi ja ekspertiisi. Kui seoksime need “killud” tervikuks, sünniks väärtusahel, mis kasvatab droonindust Eestis kordades kiiremini kui igaüks üksi toimetades.
Siiski ei maksa loota, et see sünnib iseenesest turuinertsist. Selleks, et kogukond päriselt toimiks, on vaja valdkonna koordineerijat ja koostööplatvormi, mis seoks osapooled kokku ja aitaks ühiseid eesmärke ellu viia.
Sellel koostööplatvormil peaks olema neli põhiülesannet.
Esiteks erinevate haldusalade üleselt nõudluse kaardistamine. Teiseks väärtusahelaülene arendus, mis tagaks, et meil oleks piisav kompetents ja võimekus katta peamise lõppkasutaja – kelleks nüüdses julgeolekuolukorras on paratamatult kaitsevägi ja sisekaitse – vajadused ka kriisiolukorras.
Kolmandaks koostööplatvormi ülesandeks oleks kompetentside tagamine, luues võimalused droonivaldkonna jaoks vajalike inseneride, tarkvaraarendajate, analüütikute, operaatorite ja teiste spetsialistide väljaõppeks ning teooria tõhusaks sidumiseks praktikaga. Neljas ülesanne oleks ettevõtluse arendustegevuse toetamine testalade ja laboritega, mis suudavad katsetada toodete toimimist ja vastupidavust reaalsetes oludes, ning standardiseeritud katsemetoodikate väljatöötamine.
Ei saa üle ega ümber rahastuse küsimusest. Eraldi tegutsedes jäävadki meie projektid väikesteks ja haavatavateks, neid on lihtne katkestada, rahast ilma jätta. Tegutsedes tervikliku kogukonnana, mis katab kogu väärtusahelat ja kus igaühel on oma roll, oleks investorite, riigi, rahvusvaheliste programmikoordinaatorite silmis palju lihtsam rahastuse jätkumist põhjendada ja usaldust kasvatada. Nii looks platvorm aluse ka jätkusuutlikule rahastusmudelile.
Lähitulevikus tuleb droonivaldkonna osapooled tuua kokku, et kujundada ühiselt sobiv koostööplatvorm. Kui kogukonna osapooled näevad koostööl väärtust, on võimalik valdkond ühiselt ja koordineeritult tegutsedes uuele tasemele viia.